Tere
Mõtlesin, et küsin nõu, kuidas aidata oma meest saada üle igasügisesest masendusest. Nii ongi, et nii, kui sügis käes, on tema nagu ära vahetatud, mõtlik, tülid on kergemad tekkima, just minu 10 a pojaga (st poeg on mu eelmisest kooselust). Hetkel ootame oma ühist last, kes peaks jaanuaris sündima. See oli meie peres väga oodatud ja õnnelik sündmus, varem ta tundis sellest palju rõõmu, nüüd nagu ei saa enam seda aru.
Pean veel ära mainima, et ta on üsnagi vastuvõtlik stressile ja masendusele, on kunagi tarvitanud ka antidepressante. Nüüd küll enam mitte aga kardan, et varsti vajab neid jälle...Samuti on ta hüpohondrik, kuigi see ei ole isegi nii tõsine, enamasti on ta saanud oma tervsiemuredele abi, süda on rütmist väljas ja see paneb ka teda murtsema, kui ravimid kohe ei aita ja see ongi minu meelest nagu surnud ring. Muretsemine tekitab ju omakorda südame probleeme. Minu meelest on tal probleem peas kinni. Ehk et ta liiga palju mõtleb oma tervise muredele, mida tegelikult võibolla polegi nii palju. vahel nt tahab ta hakata tarvitama minegid vitamiine, kuskilt loeb, et millegi puudus väljendub nii ja nii ja siis tundub talle endale, et see käib just tema kohta ja siis igaks juhus tahaks neid tarvitada. Selle aga olen õnneks suutnud talle selgeks teha, et "igaks juhuks" ei ole küll mõtet minegeid vitmaiine süüa, et tuleb lihtsalt korralikult toituda ja liigutada end.
Õnneks ei tarvita ta juba pea aasta enam üldse alkoholi, varem lihtsalt võtsime vahel veini või tema õlut aga ta tundis, et see mõjub ta südamele halvasti ja nüüd ei tunnegi vajadust enam üldse. Samuti ei suitseta, sööme tervislikult, oleme käinud puhkusereisidel, niisama jalutamas jms. Aga ta töö on ka suhteliselt stressi tekitav või õigemini ta ise võtab kõike nii südamesse ja ei saa sellest enam lahti, peale tööd ka veel mõtleb tööasjadele ja siis ma jälle pean kuidagi ta neist eemale saama.
Ma tean, teist inimest ei saa muuta, kui ta ise ei taha. Aga tema tahab, et tal ei oleks seda masendust. Samas ta vahel ütleb, et sinna ei saa midagi parata, et tal ongi iga sügis nii ja et ta emal on ka. ja nii on tõepoolest, mõnes mõttes on ta nagu ema koopia. Nad räägivad iga kord, kui kohtuvad, niipalju haigustest, vahel ma tunnen, kuidas see juba tervetele iniemstele kõrval mõjuma hakkab...ei saa ju koguaeg elada nii haöbade mõtetega, et mul siit on haige ja sealt ja masendus ja sügis teeb jne...
Mina tahan, et meil oleks kodus sama rahulik ja tore õhkkond nagu ka suvel ja kevadel. Ma ei taha, et poeg saaks pidevalt tänitada ja nähvata iga asja eest, mida ta teeb või ei tee. Ma näen seda kõrvalt ja ma tahaks niiväga sekkuda. Vahel oleme sellest ka rääkinud aga enamasti see jutuks vaid jääbki, midagi ei muutu ikka. Mõtlen just suhet tema ja poja vahel. Muidu on nad üksteist selle kahe aasta jooksul, mis me mehega oleme koos olnud, väga hästi omaks võtnud, poeg kallistab meid igal õhtul enne magamaminekut, vahel nad müravad koos või mängime kolmekesi lauamänge õhtuti, et ei ole nii, et laps oleks kuidagi kõrvale jäetud mehe poolt vms. Aga lihtsalt, tema masendus tekitab palju pingeid ja asjatuid närveldamisi. Mida siis teha? Pakkusin välja, et hakaku joogat tegema, see on hea vaimule ja kehale, ta on õnneks selline mees, kes ei põlga sellist laadi asju ära. Kuulab vahel rahustavat muusikat jms aga peaks ikka midagi tegema sellist, mis aitaks ta sellest jäädavalt välja...on see üldse võimalik? Või mida veel võiks talle soovitada?
Natuke segane tekst sai ilmselt...aga loodan, et saite minust aru
Olete mures oma mehe enesetunde pärast. Täiesti loomulik on soovida lähedast inimest näha rõõmsana ja tegusana ning tahta teha midagi tema heaks. Samas mõistate, et on asju, mida teie muuta ei saa ja see käib ka teise inimese olemuse kohta. Oleks ju tõesti kahju, kui ka teie omakorda tema meeleolu pärast sedavõrd suurt vastutust võtaksite ja seetõttu, et pole suutnud teda järjekordsest meeleolu langusest päästa, omakorda ise igal sügisel end masendununa tunneksite. Praegu olete ilmselt ka tundlikum mehe pärast olles lapseootel. On tõesti tore, kui emme ja issi oleksid mõlemad tema sünni üle rõõmsad ja täis energiat. Tõepoolest, praegu muutuste eel on väga oluline leida võimalusi heaks meeleoluks terves peres.
Siinkohal pean vajalikuks mainida, et see millega tegemist on, kas depressiivsusega, ärevusega või millegi muuga, seda saab määrata ikka vaid psühhiaater, samuti vajaliku ravi. Kui enesetunne mõjutab oluliselt igapäevaelu (nt üldine kestev rõõmutus, kehalised kaebused, püsiv kurnatus või stress, oluliselt muutunud käitumine ja kaasnev suhete pingestumine jms.) siis tasub kindlasti pöörduda spetsialisti poole.
Mitmed inimesed on kirjeldanud enesetunde muutust sügises saabudes, mil päevad lühemad ja valgust vähem. Väidetavalt on mõned inimesed tundlikumad päikese valguse suhtes ning seetõttu on neil eriti oluline viibida palju valgel ajal rohkem väljas või võtta võimaluse korral talvepuhkust soojale maale sõitmiseks. Ka selliseid valgusteid on olemas, mis kompenseerivad päikesevalguse vähesust. Kas ja kuivõrd see aitab (väidetavalt s on oma keemilisi protsesse käivitav seletus), oskavad asjaosalised ise paremini öelda. Isegi, kui peamine mõju tuleneb sellest, et sellesse uskuda, on ju ikka peamine, et mõjub hästi. Olete soovitanud ja mees ilmselt ka proovinud asju, mis tõepoolest on mõistlikud ja positiivset toonust tõstavad, need on liikumine, tervislik toitumine, jooga. Kõik on teretulnud, peaasi, et mehele endale see sobib ja ta usub selle positiivsesse mõjusse.
Teie kirjast saan aru, et sooviksite leida viisi mitte ainult lihtsalt kuidagimoodi sügis-talve perioodi üleelamiseks, vaid võtit selleks, et mehel ei esineks enam depressiivseid perioode. Teile ilmselt näib, et suurema mõjuga mehe enesetundele on tema negativistlik mõtteviis kui aastaaegade vahetumine. Ja tõesti, ravimid loovad parema enesetunde, kuid põhjalikumaks muutuseks on vaia ka analüüsida olukorda, suhteid, mõtteviisi, erinevate tegurite mõju. Olen nõus, et mõtteviisist oleneb tõesti väga palju. Selle muutmise eelduseks on jälle asjaosalise enda poolt senise mõtteviisi kahtluse alla panek või vähemalt seose teadvustamine mõtete ja enesetunde vahel. See, kuidas mõtleme, sellest tulenevad ka meie emotsioonid, konkreetses olukorras reageerimised, omakorda teiste inimeste reageering sellele ja jälle meie enesetunne sellest tulenevalt. See on ringlus, kus kõik on seotud, vastastikku mõjutatus. Sellega seletub ka sagedane suhete pingestumine stressi või depressiivsuse korral – inimesed mõjutavad vastastikku üksteist ning ärevus või depressiivsus kordub või taandub olenevalt sellest, kas muudetakse midagi või korratakse sama mustrit.
Mida teie teha saaksite? Eelkõige väljendada seda, mille pärast muretsete, mis teid häirib. On see mehe suhted pojaga, teie enda pinged sellest, mure seoses sündiva beebiga ning muutustega toimetuleku pärast vms. Väljendage oma enesetunnet seoses sellega, kui mees on rõõmus ja energiline, kui tähtis see teile on. Samuti toetage teda, kui ta soovib leida endale sobivaid viise oma enesetundega tegelemisel. Kui mees ise soovib mõista oma mõtteviisi seoseid oma elus toimuvaga, samuti võimalikku bioloogilist mõju või ülevõetud suhtumisi emalt , siis saab selle analüüsiga ka edasi tegeleda ja põhjalikumalt teema tagamaadest selgust saada. Selles võib jälle abi leida spetsialistilt ( nt psühholoog, terapeut).
