Tere!
Elasime mehega koos 7aastat,on olnud halbu ja häid aegu,viimasest lahkuminekust on möödas enam,kui aasta,mil mees käis ja palus võimalus ja tahtis pere juurde tagasi,paljuski oli süüdi tema alkoholi lembus,tundus,et ta sai sellest ka võitu,tulles tagasi,ta oli justkui teine inimene,märkas kõike,aitas mind ja jättis ka joomise! Terve aasta suutis olla ilma alkoholita,ise,omast tahtest,siis aga tekkis tööjuures suhe ühe naisega,meie kooselu oli muutunud"igavaks",meil polnud justkui midagi ühist enam,sain aru,et midagi on kaaslasega teisiti,proovisin paaril korral temaga antud asjast ka vestelda ja saada vastust,et kui asjad on nii,siis mis oleks lahendus,kas lähme sõpradena lahku või ta lõpetab suhte( tema jutu järgi oli see lihtsalt suhtlus,mis oleks nagunii ära lõppenud),vastust aga ei tulud,kaaslane eitas kõike niikaua,kui sain sõnumite näol asjale kinnitust,ehk võtsin telefoni väljavõtte ja asi oli selge,lõpetasin kooselu sekundi pealt,ehk helistasin talle ja ütlesin,et kui ta minuga sel teemal rääkida ei tahtnud,siis asjad on nüüd nii,et meie enam koos ei ela,sain sellest tema suhtest väga haiget,olin usaldanud teda kõiges,pole vajanud kunagi psühholoogi abi,kuid seekord ilma ei saanud;o( Nüüdseks oleme pea sseitse kuud olnud lahus,aga mind ikkagi piinab see,ei teagi,kas tahaks uuesti koos olla või mitte,ta helsitab mulle tihti,peame pikki vestlusi,mis oli valesti,kuid mis kõige halvem on see,et ta on pea kogu selle aja joonud ja kui ta helistab on joonud,ehk tean,et ta pole kaine peaga suur jutumees,ta väidab,et ta elab üksi,et tal pole kedagi,teisel korral ütleb,et tal on keegi teine,et ei tahtnud mulle seda öelda,teinekord jälle,et tahtis mind n.ö õrritda,et tal on keegi,väidab,et armastab mind ja last väga ja mõtleb kogu aja meie peale?? Olen segaduses,ega tea,kuidas oleks õige,kuigi oleme juba nii kaua lahus olnud. Olen öelnud ka talle,et ma ei taha olla sulle nukk,keda sa nöörist tõmbad vaid.
Olete segaduse ja püüate otsusele jõuda, kas kooselu taasalustada või mitte. Et suhe nüüd toimima hakkaks, et te ei jõuaks uuesti ummikusse, on vaja muutust. Väga tähtis on jõuda selgusele, mis teie suhetes ei toiminud, mis ei rahuldanud, tegi võimalikuks kõrvalsuhte, otsima lahendusi alkoholist jne. Kuidas luua seda ühist, mis ühendab ja lähendab. Selle teadlikkuseni ja muutuseni pole kerge jõuda, tasub kaaluda ka spetsialisti abi ja koos psühholoogi , nt pereterapeudi poole pöördumist. Vajalik on näha, kuidas vastastikku mõjutate teineteist, mõlemapoolset vastutuse võtmist heade suhete loomisel.
Mõtlemisainet pakub see, et mis aitaks suhetes olla ilma alkoholita. Isegi, kui mees ei ole jutukas, peaks saama luua kontakti, rääkida olulistest asjadest kindlasti kainena. Kui mees õrritab, teeb teile haiget, manipuleerib teie tunnetega, siis on keeruline ka usaldussuhet luua. Mees saab teiega ja teie tunnetega manipuleerida siis, kui teie selle talle võimalikuks teete. Kui te soovite aidata kaasa mehe alkoholilembusest vabanemisele, siis vältige tema „premeerimist“ sellega, et vestlete temaga, kui ta purjus olekus helistab (nt lõpetage viisakalt ja otsustavalt jutt), andke teada, et vestlete ja arutlete tema meeleldi, kui ta kaine. Väljendage selgelt, millist tema käitumist te ei salli, seega mis peaks olema teisiti, et te ei tunneks end „nöörist tõmmatava nukuna“. Kui ta sellest hoolib, kuidas te end tunnete, siis ta ka muudab oma käitumist. Suhe ilma usalduseta ilmsel ei toimi. Te vajate kogemust, et mees tõepoolest käituks teisiti, mitte ainult ei luba.
Sõbralikku head suhet tasub alati taotleda, seda ka siis, kui olete vaid lapsevanemad.
