Elasime mehega koos pea 8 aastat-tunneme teineteist juba lapsepõlvest,meil on kaks poega 3,5 ja 7. Kõik oli siiani stabiilselt rahulik ja hea,ei muresid majanduslikult ega ka muudel teemadel,oleme alati hästi läbi saanud.Mõned kuud tagasi teatas mees ,et ei ole kindel oma tunnetes minu vastu ja ,et on mind aastate jooksul palju kordi petnud ning soovis lahku minna.See oli shokk kõigi jaoks. 2 kuud tagasi leidis ta endale uue armastuse,naisel on samuti poeg 9 aastane.Olen üritanud olla mõistlik ning suutnud mehega palju asju rahulikult läbi arutada. Nüüd tahab ta meie pojad oma uude koju viia ,et uue elukaaslasega neid tuttavaks teha.Minu meelest on seda kõike veel liiga vara,tema sellest aga aru saada ei taha .Ma saan temast aru ,et oleks ju tore koos olla oma laste ja uue naisega korraga .Kuid 2 kuud kestnud tormiliselt alanud suhe pole minu jaoks veel midagi stabiilset-tahe võib ju neil hea olla. Ei oska seisukohta võtta,millal ja mil viisil peaksid need tutvumised toimuma. Vanem poeg on just kooli läinud ja palju muutusi tema ümber toimunud + meie lahutus, mis kül väljast vaadates probleeme tekitanud pole. Mis aga toimub nende väikeste hingede sees tegelikult ja mida nad vaid välja näitavad! Mina olen ju see ,kes reaalselt neid kasvatab ja mis moodi see tutvumine võib mõjutada nende seisundit. Kuidas peaks käituma mees ja millal ning mis moodi oleks kõige mõistlikum uusi partnereid laste ellu tuua?
Teil on jäänud seljataha 8- aastat stabiilset abielu, millest on sündinud kaks last. Abikaasa otsus lahkuda oli Teie jaoks šokk. Veen enam nõutuks teeb Teid mehe soov tutvustada lastele oma uut elukaslast ja tema last. Siiani olete suuutnud olla mõistlik ja asjad mehega rahulikult läbirääkida. Eksabikaasa viimase sooviga, mis puudutaks väga otseselt poegi, on Teil raske nõustuda.
Kahtlemata on muutusi laste elus olnud palju just viimasel ajal, eriti seoses vanema poja kooli minekuga. Teie soov kaitsta neid järgmistest uuendustest on mõistetav. Kindlastim on Teil õigus oma kahtlustest mehega rääkida. Ikka rahulikult ja ilma süüdistustete. Nt: “Ma olen segaduses ja kahtlen, kas on juba õige aeg…” Ehk õnnestub kokku leppida, et esialgu kohtub isa lastega üksi, siis kannatab Teie turvatunne vähem. Sellest soovist saab ka mehele teada anda minateatega: “Ma tunnen end turvalisemalt, kui tean, et kohtud lastega esialgu üksi”.
Inimese üks põhivajadusi on turvalisuse vajadus. Laste turvalisus saab vanemate lahutamisel alati kannatada. Isegi siis, kui lahkuminek toimub kohutavate skandaalide ja inetute stseenideta. Laste turvatunde taastamiseks on kohtumised isaga kahtlemata vajalikud. Tõenäoliselt on ka isa huvitatud laste heast käekäigust ja teil õnnestud kokku leppida. Samas peab silmas pidama, et keegi ei saa nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist, muutusi jne.
Lapsed pole oma häiritust kuidagi välja näidanud, mis ei tähenda, et nad poleks häiritud. Kindlasti vajavad nad nüüd enam tähelepanu ja võimalusi rääkida , neid on vaja tähelepanelikult kuulata ja vastata kõigile küsimustele. Tihti lapsed ei saa oma tunnetest aru, ega oska kurta, mis nimelt neid häirib. Tasub olla tähelepanelik kõigi märkide suhtes, mis viitavad probleemile lapsega. Igasugused muutused tavapärases käitumuses (morn olek, enesesse tõmbumine või agressiivsus, unetus, süügiisu kadumine vms.), harjumustes väärivad tähelepanu ja koos arutamist.
Oma laste vajaduste eest same hoolt kanda ainult siis, kui oleme enda eest hoolt kandnud. Seda tasub ikka meeles pidada.
