Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: Mehe eelmised suhted/raske aksepteerida.

mina
Külaline
Postitatud 13.09.2011 kell 02:02
Oleme oma peikaga koos olnud pea aasta. Armastame üksteist väga, kõik meie suhtes on ideaalne, kuid..
Suuresti segavaks faktoriks on tema tüdruksõbrad 1 neist tema endine elukaaslane ja teine talle sõbranna, kellega kunagi nö. kogematta ka vahekorras oli.

Saan aru, et on väga normaalne suhelda oma eksnaisega inimlikult, kuid ma siiski ei suuda sallida, et nad aegajalt räägivad omavahel. Kuigi viimasel on endal ka mees, kellega ta elab koos. Miks siis peab suhtlema oamvahel edasi, nagu soojendaks vanu suhteid. Ka on mu peika mulle öelnud, et ta saab oma eelmist naist alati usaldada ja nad on koguaeg üksteisele toeks olnud läbi aegade, mida mul väga valus kuulda oli, samas on mul hea meel, et mu peikal sellised inimesed olemas on, et rasketel hetkedel abi ja toetust saada. Siiski eeldan ma, et eelmised naised võiks ära unustada kui ellu ilmub keegi uus, mina.

Peale selle suhte oli mu peikal nö. üheöösuhe oma sõbrannaga, kellega neil nüüdseks ammu enam midagi pole. Kuid neiu on oma isikult väga manipuleeriv inimene ja enne minu tekkimist kasutas mu peikat igatmoodi ära. Ta kohe on selline libe inimene, kellesse kõik mehed ära armuvad ja kasutab neid vastavalt oma vajadustele, seda on öelnud ka mitmed inimesed, kes teda tunnevad. Ja nüüd kui ma oma peikaga koos olen, ei suuda see neiu aru saada et tal pole enam kedagi nöörist tõmmata kui tal vaja on. Enne mind oli mu peika ja see tüdruk igapäevaselt suured sõbrad, kui vahele jätta see minu jaoks raskesti aksepteeritav üheöösuhe. Ja seda enam on mul raske askepteerida seda tüdrukut praegu, kui oma peika sõbrannat, sest ma ei suuda taluda mõtet, et nad on kunagi vahekorras olnud, kas mu peikal oli temaga hea, kas ta unistab temast veel? See tüdruk ise annab endast väga märku, et ta minu peika poolt unarusse jäetud on , saadab sõnumeid, et nad olid kunagi sõbrad, et mis lahti. Neiu on ise muideks ka anoreksik ja kannatab täieliku tähelepanuvajaduse käes, seda raskem on tal kui üks tema tähelepanuvõimalustest kaob, minu peika näol. Kuigi ta teab, et me oleme koos, nagu üritaks meie suhet purustada. Ma ei tea, kas tõesti ma mõtlen selle situatsiooni enda jaoks suureks, aga see kurnab mind nii väga. Mu peikal on sõber, kelle kaela nüüd see manipuleeriv neiu jäänud on, kuigi sellel sõbral on pere ja lapsed. Nad on nüüd igapäevaselt sõbrad nagu see neiu kunagi minu peikaga. Meil oli olukord, kus arutasime oma peikaga peale pidu, et mulle ei meeldi see tema sõbranna, ja ma ei ole sunnitud temaga ühes seltskonnas olema kui ma ei taha, samas mu peika ei panegi mind sellisesse olukorda, aga siis ma mõtlen ise mingi teema selle neiuga välja, sest ma olen hulluks läinud juba ja kujutan ette paljut ja paljut ka mitte, sest selline manipuleerija on kõigeks võimeline, et tähelepanu saada. meil on juba sajad tülid sellest olnud, ja ta vihkab seda teemat, sest on korrutanud mulle, et mina olen ainus kellega ta olla tahab, jätku ma lõpuks see teema. Kuid mind ikkagi närib see. Kujutage ette mu peika ütles mulle et kui ma keelan tal tema sõpradega(võttis kokku selle sõnaga ka oma sõbrannad) suhelda siis saab temast kunagi joodik, kes üksi klaasi taga istub. Nagu mina polekski keegi? kui sõpru pole, siis oleks elu läbi? see kurvastas mind hingepõhjani, sest ma olin alles oma peikale rääkinud oma isa alkoholiprobleemist ja kuidas see terve lapsepõlve mulle mõjunud on, siis ta nagu kiuste võttis poolpurjuspeaga selle teema üles, et temast saaks minuga koos elades joodik! Kuidas saab üks inimene kõige valusama asjaga hinges surkida! See oli kohutavalt valus, kuigi ma sain aru, et ta on purjus ja ilmselt kahtseb kõike hiljem. Kahetseski, ja vabandas ette-taha, lubas mitte kunagi mulle enam nii haiget teha ja ma isegi usun teda, sest see minu armukadetsemise teema selle neiu suhtes on ta juba nii üles kütnud, et ta vahel nagu peab midaig mu maapeale toomiseks teravat ütlema. Siiski jääb südamesse haav lausest, sinuga elades saab minust joodik, kui mul sõpru(sõbrannasi) olla ei või!

Tema endine tüdruk mind aga nii ei häiri, kuigi ma tean, et magame praegu oma peikaga sama madratsi peal kus nemad oma 3 aastat magasid. Sest saan aru, et kõigil on endiseid suhteid ja uute suhete korral ei pea ju eelmsit eluaset põlema panema, et kui on uus naine siis olgu kodu ka vanast lagedaks löödud. Siiski mind häiris üks situatsioon, et selles faasis kui meie suhe peikaga oli selline õrn ja algeline, kuid olime ikkagi juba paar, palus tema ekstüdruk, et mu peika talle ühest eesti otsast teise järgi läheks, sest ta oli oma peikaga lahku läinud ja tal oli vaja koju saada. Mu peika arutas minuga selle läbi, et mida ma arvaks sellest, et kui ta appi läheks lihtsalt oma eksnaisele, olles samas ise juba täitsa kindel et ükskõik mis ma sellest arvan, läheb ta talle järgi nagunii. Mina olin muidugi väga vastu, kuid ta arvas et põhjuseta paanitsen. Olin väga närvis sest bussid sõidavad ka, aga eksil oli vaja ikka endine kutt järgi paluda. Nüüd kui oleme meenutanud seda vahejuhtumit oma peikaga siis ta on öelnud kui halvasti end tunneb selle pärast, et ei võtnud minu juttu kuulda, mis on iseenesest tore, kuid meelde jääb ikka kuidas ta oma ekstüdrukule järgi kihutas, sest nad on ju nö. sõbrad kellele alati loota saab.

Hetkel olemegi oma peikaga kriisis, sest ma olen meeletult armukade ja samas on ka tema seda ja ta mõistab mind väga ja me mõlemad üritame mitte anda põhjust armukadetsemiseks. Sest elame põhimõtte ''ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse'' järgi. Ta on mind meeletult palju maapeale toonud nii hea kui halvaga. Ta on mu käest korduvalt küinud, et kas ma ei taha temaga enam koos olla, et ainult surgin eelmiste suhte teemadega, või et, mida ma vajan, kuidas ta saaks tõestada, et kõik mis on olnud, on olnud ja kuidas tõestada, et armastab vaid mind? See on raske probleem, see on minu probleem ja ma kardan, et mu peika ühel päeval, et suuda enam kannatada minu ebakindluse käes tema tunnete suhtes, kuigi on mulle vandunud igavest truudust ja olla olemas mulle. Kõige selle segaduse sees unistame koos perest, kodust, ta on mu käest isegi küsinud kas abielluksin kunagi temaga ja olnud nii õnnelik, et ma oleks sellega kunagi nõus, mis näitavat tema jaoks, et olen kindel. On öelnud, et mina olen see, kellega saada lapsi, kellega vananeda. Kuid ma ei tea, millest mul puudus on, ma ei taha seda kõike rikkuda oma armukadetsemisega, mis tegelikult mulle reaalselt vahel isegi õige tundub, olla kaitsepositsioonil tema manipuleeriva sõbranna suhtes, aga samas pingutan ma väga ka üle. Oleme praegu mõlemad mures meie suhte pärast, oleme kaalunud isegi suhtenõustamisele minna, sest armastus on suurem kui probleem, kuid see probleem võib purustada ka suure armastuse, kui ükspäev kumbki enam ei jaksa..
Meelike Saarna
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 15.09.2011 kell 09:30
Kui armastate teineteist ja soovite kokku jääda, siis on see hea eeldus ka kõigi probleemida lahendamises. Esimene suhteaasta on alles harjumise-kohandumise aeg. Alles umbes kolmandal suhteaastal võib rääkida küpsemast suhtest, kus asjad on paika loksunud, on tekkinud ühine arusaam sellest, kes kumbki on, milline suhtes olemise viis kummalegi sobib, mis on lubatud-keelatud, mis on oodatud jne jne.
Tundub, et praegu ongi teie suhtes see aeg, mil kumbki püüab aktiivselt sisse seada n-ö oma reeglit. Kasvõi seesama: teie arvates peaks mees teiega suhtes olles oma endised suhted selgelt tagaplaanile jätma, ka sõprussuhted, mis ratsionaalselt võttes võiksid ju alles jääda, kuid need tekitavad teis emotsionaalseid purskeid ja armukadedust. Mees omakorda püüab teieni tuua arusaama, et "vanad pruudid" on ikkagi head sõbrad, kellega võib kohtuda ja keda peab vajadusel aitama. Ju on teil teisigi erinevaid arusaamu eluolust, suhetest ja muustki, kuid see teema tundub praegu kõige valusam.
Ega muigu teineteisest aru saa, kui ei räägi ja kui ei kuula. Peaksite selgesti püüdma sõnastada, mis on see, mis teid praeguses olukorras kõige enam häirib, millised on teie ettepanekud, milliseid kokkuleppeid soovikiste teha. Samal moel peaks saama rääkida ka teie elukaaslane: mida tema arvab, soovib, tahab, millised on tema ettepanekud.
Seesuguseid jutuajamisi peaks ilmselt olema mitu, ühe korraga seda kõike klattida ei ole võimalik. Küll peaks iga selle jutuajamise juures arvestama, et kui hakkate rääkima teemal, mi son mõlema jaoks problemaatiline, siis kunagi ei maksa seda teha siis, kui olet ejust tülli pööranud, halvas tujus, üksteise peale pahased jms.
Rääkida ja teist kuulata on kõige parem olukorras, kus teil kummalgi on aega ja olete rahuliku smeeleolus. Nii on suurem võimalus, et saate teineteisest aru ning siis on võimalik ka teha kokkuleppeid edasiseks. Alati, kui kumbki märkab, et kokkulepe ei pea, peaks uuesti arutlema: ilmselt on mingid olulised nüansid jäänud märkamata. Rääkima peaks püüdma endakohaselt (mina arvan, mõtlen, tunnen, vajan...) ja hoiduma süüdistustest ja hinnangutest.
Süüdistamine on kerge tulema, kuid selle asemel et öelda nt: jälle sa olid koos oma eksiga! saab väljendada seda, mida teie ses olukorras tundsite-mõtlesite.
Tülid ja erinevad arusaamad kuuluvad ikka suhte juurde, oluline on selgesti rääkida sellest, mida kumbki vajab. Inimene ju ilma vajaduseta midagi ei tee. Mõtteaine on siin: milline vajadus on teie elukaaslasel suhte sees katmata, et ta seda otsima läheb suhtest väljapoole? Ükski suhe ei saa rahuldada absoluutselt kõiki inimlikke vajadusi, ent hea kui suhe pakuks siiski võimalikult palju, et selle sees oleks hea ja turvaline olla. Peaksite võtma teemaks selle, mida te kumbki saaksite oma käitumises ja suhtumises muuta, et kummagi rahulolu suhtega oleks suurem.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!