Tere!
Olen oma mehega kohe koos olnud 5 aastat, meil on kohe kolmeseks saav tütar ja 4 kuuseks saav poeg. Oleme ostnud endale kodu ja püüdnud seda suurema vastu vahetada kuid pole õnnestunud. Meil on olnud mega õnnelike aegu kui ka mõõna perioode. Nüüd läks mees välismaale tööle, kuid nädal enne minekut tetas, et ta ei tunne midagi mu vastu ja, et tal on kellegi teisega lihtsalt suhelda parem. Midagi nende vahel olnud ei ole. Nüüd olen kodus segaduses mida mees edasi teeb. Olen püüdnud temaga rääkida, kuid ta saab tigedaks ja ei taha seda teemat telefoni teel ajada. Saan aru, et see teema on ikka silmast silma, kuid mina pean ju kodus kahe lapsega olles praadima mis edasi saab. Küsisin kas tahab minema minna siis vastas, et jah. Palusin laste nimel ikka proovida ja rääkida. Ta püüdis mulle selgeks teha, et ei jätta mind maha, et see nii lihtsalt ei käi. Kuid ta on ju mulle öelnud, et ei taha koos olla. Samas kaks nädalat enne minekut ühes pulmas olles ütles, et kui võimalus on teeme ka pulmad ja nüüd järsku selline muutus. Olen nutnud end öösiti magama, sest ei tea mida mõelda ja kuidas olla. Kodu on meil kahepeale ostetud laenuga. Kõik unistused on temaga seotud. Ma ei tea kuidas teda püüda mõistma panna, et peaks ikka proovima suhet päästa. Tean, et kõigil on elus perioode kus arvad, et ei armasta oma kaaslast, ka mul on olnud. Kuid kas sellepärast peab kohe lahku minema? Vanem laps ootab nii oma issit koju ja iga õhtu küsib ta kohta, väike on nii pisike. Ta armastab oma lapsi väga, seda ma usun kindlalt. Ta nii soovis endale poega ju ja nüüd lihtsalt tahab minema kõndida, ma lihtsalt ei saa aru. Kas depresioon võib seda tingida, et tunded muutuvad , sest tal on teisigi depressiooni tunnuseid, ärritub kergesti iga väiksema asja peale, isegi kui laps liiga kõvasti räägib jne. Ei saa öösiti magada, higistab ja päeval on väsinud. Ma lihtsalt ei tea kuidas temani jõuda ilma, et ta ärrituks. Tahaks meie kooselu päästa ja teha talle ka selgeks, et peab üritama.
Olete elule ja paarisuhtele palju mõelnud, muretsenud ja nutnud. See on tõepoolest raske olukord. Selge on aga see, et ühtki elutähtsat otsust ei tehtagi ülejala, seega on järelemõtlemine ja kurvastaminegi ses olukorras omal kohal. Mõtlete palju ka oma lastele, sellele, kuidas te neid tahtsite ja ootasite. Lastele on tähtis, et ema ja isa armastavad neid, ja loomulikult on väikestel inimestel kõige parem kasvada kodus, mis on täis üksteisemõistmist ja armastust. Samas ei tohiks unustada, et paarisuhe on kõige tähtsam, sest ilma vundamendita ei seisa püsti ükski maja.
Segastel-rasketel aegade on alati küsimus selles, kui palju ollakse nõus panustama, et suhet taastada. Kui üks tahab teise juurest kindlasti ära minna, on vähe võimalusi leppimiseks, ja selgeks teha siin enamasti midagi ei anna. Teie mees tundub kirjelduse järgi pigem segaduses ja heitlik. Oleks hädavajalik rääkida, et saada selgust, ja seda on vaja teil mõlemal.
Kahjuks on nii, et enamasti ei pea me tarvilikuks mõelda oma suhetele, vähemalt seni, kuni need toimivad. Suhetes olles – olgu selle kvaliteet hetkel milline tahes – on oluline aeg-ajalt kaardistada üldist seisu. Suhe on nagu elav organism, selle eest tuleb hoolt kanda. Suhte õnnestumiseks on igal juhul vaja pingutust. Väsitavate ja mõttetute nõudmiste esitamine partnerile, teise pingutuste alahindamine ja enda pingutuste ülehindamine võib luua pinge, mille lahendamata jätmine kaugendab meest ja naist veelgi. Kui pinget ja rahulolematust saab liialt palju, kustub lõpuks ka armastus. On tagantjärele tarkus, et nende seas, kes lõpuks pettunult lahku lähevad (või lihtsalt võõrduvad), harrastatakse aastaid pimesikumängu. Targem oleks ju proovida midagi teisti teha, haigettegev või ebameeldiv asi jutuks võtta ja rääkida oma tunnetest toimuva kohta. Teiegi näete meest oma kõrval kannatavana. Kerge ärrituvus, katkendlik uni, higistamine – need kehalised vaevused räägivad ka hingevaevast. Kas teate, mis mehega toimub?
Parim viis oma suhtes selgusele jõudmiseks on oma tunnetest ja mõtetest teisele rääkida, näidates talle valmidust ka tema omi kuulata ja mõista. See ei pruugi olla nii lihtne. Kuid katsetama ikka peab. Seda aega, mil mees on eemal, saate kasutada selleks, et mõelda, mida te üldse elult ja suhetelt tahate. Milline on elu, mida teie soovite elada? Kas praegune partner pakub teile kõike seda, mida lähisuhtelt ootate? Milline võiks olla teie areng selle mehe kõrval? Suhte areng? Millised on suurimad hirmud? Mis võiks olla kõige toredam?
Suhe koosneb alati vähemalt kahest inimesest. Ikka on mõlemal oma osa, partnerite käitumine on vastastikku tingitud. Seetõttu on oluline mõelda ka seda, mis teie enda käitumises on sellist, mis võinuks viia praeguse olukorrani.
Rääkimine telefonitsi või üle Skype ei ole see, mis suhte selgendamiseks vaja. Püüdke tähtsad jutud sättida sellesse aega, mil olete reaalselt koos. Rasketest ja valutavatest asjadest rääkimine nõuab kannatlikkust ja läbimõeldust. Kõige parem on püüda vestelda siis, kui mõlemad olete rahulikud, ja hea oleks ka, kui eelnevalt oma peas paika panete, mida tahate öelda: millest tunnete kõige suuremat puudust, mis teis kõige enam häirib, milles näete väljapääsu jmt. Oskus jagada valu ja raske olukorra pinge ühine väljakannatamine on tähtis ressurss iga suhte jaoks. Soovin teile kannatlikkust ja jõudu.
