olen oma kaaslasega koos olnud umbes 1,5 aastat, sellest pea aasta töötas ta välismaal ning kohtusime harvem. Nüüd oleme päris koos elanud pea 6 kuud. Kui me nägime harvem, siis oli see lühike aeg täis kirge ja põnevust. Me käisime väljas ja üleüldse tundsin ennast ilusana ja hästi. Üsna vähe koos olles jäin ma rasedaks ja oleme nüüd lisaks veel 2 kuuse lapse vanemad. Peaksin olema kõige õnnelikum, aga ma ei ole seda. Tunnen, et olen nüüd vangis. Kõige hullem on see, et elan mõnes mõttes tema endises elus, kui ta oli veel endisega koos. Olen kade, et see endine sai käija igalpool nii Eestis kui välismaal, aga mul jäi see saamata. Tahaksin suhtesse seda särtsu tagasi. Kui räägin temaga, siis olen ma see mittenormaalne.Mida peaks küll tegema.
Elumuutus ongi ju väga suur. Te ei ole enam kahekesi. Enam ei saa teha, mis pähe tuleb. Vastutus väikese inimese pärast võib maadligi rusuda. Laps on harva väike ingel voodikeses, armsasti vaid söömas-magamas, nagu tihti ette kujutatakse. Selles olukorras võib kergesti juhtuda, et hoidev, põnev ja kirglik suhe on korraga täis vastastikust mõistmatust ja suure armastuse asemel tunnevad mees ja naine – küll eri põhjustel – hoopis väsimust, eemaldumist, vähest teineteisemõistmist, vastastikust süüdistamist. Kuidas saab lapse sünd – õnnelik ja tore sündmus – kaasa tuua nii palju halbu tundeid?
Esimene põhjus on see, et lapsevanema roll on kummalegi täiesti uus. Seda ei saa keegi päriselt õppida enne oma lapse sündi ja seda te oletegi alles tasapisi omandamas, kuigi kahe kuuga on teil kindlasti juba häid kogemusi-harjumusi kogunenud. Siiski on lapse sünniga seoses paarielu ka palju rikkam, kui vaid õpite ka seda nägema ja väärtustama. Lapse sünni läbi on ju kummalgi võimalik endas ja kaaslases avastada senitundmatuid toredaid jooni, emaks- ja isaksolemine võib esile tuua naiselikkuse ja mehelikkuse uued küljed, mis võivad paarisuhtele just positiivselt mõjuda.
Nimetate ennast "mittenormaalseks". Seegi kuulub praguse olukorra juurde, et tunnete ennast vahel kui vang. Oluline halbade tunnete allikas seoses lapse sünniga on muutunud aja- ja rollijaotus, see võib teha rahulolematuks ja ärrituvaks. Laps võtab suure osa ajast, mõnusale kahekesiolekule ja ka toitvale üksiolekule jääb drastiliselt vähem aega, kui seni olite harjunud.
Et see muutus paarisuhet kahjustama ei hakkaks, tuleb nii aja kui ka rollidega teadlikult tegelda. Peaksite mehega rahulikult rääkima ja arutlema kõige üle, mis teile ei meeldi, mida tahaksite jne. Koos saate teha kokkuleppeid, nii et mõlemad rahul oleksite. Teie peate kindlasti saama magada. Kui olete välja puhanud, on helgemaid meeleolusid rohkem. Kaasake mees lapse eest hoolitsemisse, leidke aega teineteisele otsa vaatamiseks, kui beebi magab, ärge tegelege majapidamistööde, vaid teineteisega. Kui laps veidi kosub-kasvab, tuleks leida ka see aeg, et olla jälle mehega kahekesi – küll siis lisandub jälle põnevust ja kirge.
Praegu on eriline aeg teie elus. Omal moel mõistagi üksluine ja raske, kuid kui palju rõõmu ja õnnelikke hetki pakub teile see pisike aina kasvav ja arenev väike inimene! Teie laps vajab teid, te olete tema jaoks kõige tähtsam inimene maailmas. Nautige seda aega. Lapsed kasvavad ruttu suureks, kuigi see tundub praegu liialt kauge mõte.
