Olen pikka aega (17 aastat) suhelnud mehega, kes elab X riigis. Kohtume nädalavhetustel ja veedame koos puhkused. Suhted on väga heada, kuid viimased kolm aastat on mulle probleeme tekitanud tema õde, kes elab Y välisriigis. Maja kus, mu mees elab on pärandatud mehele ja õele ning on nende lapsepõlvekodu, kust õde lahkus 19. aastasena. Probleem tekkis mehe õega kol aastat tagasi, kui nende ema suri. Käisime kolmekesi koos nädalasel reisil. Minu mees hoolitses nii minu kui oma õe eest, reisi lõppedes tundus, et olin koos mehe ja tema teise naisega. Mehe õega olen seejärel kohtunud paar korda aastas. Olen püüdnud teda vältida ja mõelnud, et olen armukade. Alati kui õde tuleb X riiki vennale külla, käitub ta nagu oleks oma kodus ja võtab perenaise rolli, kuna tegemist on majaga, millest pool kuulub talle. Pärast mehe ema surma on meil tekkinud konkurents ja võitleme selle pärast, kes teeb süüa, kes peseb mehe ja minu riideid jne. Mehe õde leiab, et kui ta tuleb, siis tema roll on hoolitsed venna eest. Ta räägib mulle pidevalt, kui lähedane ta vennaga on. Sageli liigub ta majas ringi alasti. Mehe tütart ei ole ta lapsest saadik sallinud. Olen mehega rääkinud, kuid ta väidab, et ei saa midagi teha, sestpool maja kuulub õele ning kuna õde on endine alkohoolik, siis hoidub talle midagi ütlemast kartuses, et õde hakkab uuesti jooma. Mees püüab saada kõigiga hästi läbi ja soovitab mul suhtuda õe käitumisse kui naeruväärsesse. Seda enam, et ta reeglina ei viibi kauem kui nädala korraga (kolmo korda aastas). Viimati, kui enne ärasõitu tegin süüa, ütles õde mulle naeratades, et oi kui tore, et sa oled võtnud minu rolli. Olen hakanud mõtlema, et õde saab täita venna naise rolli ainult siis, kui see mu mehele endale ka meeldib. Seetõttu oleks vist ainus lahendus see suhe lõpetada või?
Teil on suhe mehega, ja alles mehe kaudu tema õega. Nõnda siis peaks suhteid selgendama eelkõige mehega. Ühelt poolt on kindlasti mõistetav, et õde ja vend on lähedased, seda enam, kui ema on juba surnud, kohtutakse harva, pealgi veel mälestusi tulvil lapsepõlvekodus. Teisalt tundub kirjelduse järgi, et mehe ja tema õe seotus on teie arvates ülemäärane, isegi tavatu. Kindlasti on suhted alati vastastikku tingitud ja kui rääkida rollikäitumistest, siis iga roll nõuab tõesti vastasrolli. Ei ole võimalik olla hoolitseja rollis, kui vastas puudub hoolitsetava roll jne.
Kirjutate, et suhted on olnud väga head, seega on ilmselt kahju neid lõpetada ja ehk ei ole see ka vajalik, kui saate suurema selguse toimuvas. Mehe kuulamine ja temaga arutlemine kõige üle, mille osas te selgust vajate, on hädavajalik. Ilmselt olete sel teemal vestelnud, kuid kokkulepe stiilis „ära tee välja“ ei rahulda teid. Seega on vaja rääkida seni, kuni saate kokkuleppe, mis kumbagi rahuldab. Kui suhte mingi aspekt on väga segav, siis see võib tõesti viia suhte lõppemiseni. Ent kui on võimalik teineteise seisukohti mõista ja lahendusi leida, siis võib segava aspekti ületamisest saada hoopiski suhet tugevdav asi, sest üheskoos on tehtud midagi väga olulist suhte kestmise heaks.
Eelkõige oleks teil vaja aru saada, kuidas seesugune õe-venna suhe on kujunenud ja mis seda alal hoiab. Kirjutate, et probleemid algasid kolm aastat tagasi ja ka mehe ema suri kolm aastat tagasi. See ei ole ilmselt juhuslik seos. Ehk on ema surmaga seoses mingeid peidus teemasid, mis kas liialt valusad või hirmutavad rääkida. Mida rohkem on suhtes avatust ja mida vähem pimedaid kohti, seda edukamalt suhe toimib. „Mustadel“ kohtadel on aga komme ligi tõmmata veelgi „musta“ – teemasid, millest räägitakse ääri-veeri või ei räägita üldse.
Oluline on ka paremini aru saada, milline roll on mehe õel teie ja teie mehe suhetes. Kui õe-probleemi poleks – kuidas elaksite siis? Vahel varjab üks suur probleem teisi, uuritakse esimest, aga tagumine jääb märkamata.
