Lugu algas 4a tagasi ja enne seda olin koos lapsega olnud üksi ca2 a. Siis olid nii laps(poiss) kui ka mu praegune elukaaslane ja mina õnnelikud ja kõik sujus. Laps hakkas elukaaslast emaks kutsuma aga umbes 2a tagasi hakkasid nende suhted halvenema. Sellest kõigest sai räägitud ja mõni aeg oli kõik ok. Naisega olen ma pidevalt väga hästi läbi saanud ja meil on(olid) suured eesmärgid. Nüüd on aga kahjuks nii, et kuidagi tundsin, et meie vahel on säde kadunud ja rääkides sellest kõigest selgus ,et naisel on minu vastu tunded jahtunud ja seda just lapse pärast. Laps ja elukaaslane ei suhtle peaaegu ja kui siis mitte rõõmuga. Laps saab nüüd aru oma käitumise tagajärgedest ja asi on tõsine aga naine ei taha enam temaga koos olla. Laps ikka räägib,et proovime uuesti ja seda just sellepärast et nüüd ta saab aru kui tõsine on asi. Naine aga ei taha seda ja küsib. et miks siis ennem ei teinud nii mina kui laps sellest järeldusi. Nüüdseks elame koos, mina suhtlen mõlemaga aga minu ja naise vahel pole seda suhet ja just tema poolt. Minu tunded tema vastu on meeletud ja ma armastan teda väga. Naine soovib praegu vabadust ja ma pole väga kindel kas tal on keegi või mitte. Kõik soovitused nii käitumise kui muu suhtes oleks oodatud.
Olite mõnda aega õnnelikus kooselus, kuid kahe aasta jooksul on suhted jahenenud. Kirjast ei selgu, milles see väljendub ja mis selleni on viinud. Viitate lapse käitumisele, kuid ometi on teie omavaheline suhe see, mis on praeguseks muutunud ja näib teile ühepoolsena. Lapse käitumine võib küll erimeelsusi tekitada, suhteid häirida, kuid see ei pruugi olla põhjus, miks naine praegu teie suhtes tõrjuvaks on muutunud.
Hetkel on siis nii, et naine soovib vabadust, kuid elate siiski veel koos. Niisiis keeruline lahendamist vajav olukord teile kõigile kolmele. Tundub, et naine on väga pettunud millestki ja kaotanud usu suhte paranemisse. Et suhet jätkata ja selle paranemiseks midagi ette võtta on eelkõige vajalik , et mõlemad seda soovivad ja on nõus selleks midagi tegema, panustama. Vastasel juhul jäävad ühepoolsed pingutused ikka poolikuks ega loo eeldusi rahuloluks. Kas naisel on keegi või mitte, selle kindlaks tegemine ei peaks olema praegu esiplaanil, küll aga ei saa suhet parandada, kui naine on end kellegagi sidunud.
Küllap olete naisele oma tundeid ja kooselu jätkamise soovi väljendanud. Samas on tähtis rääkida sellest jätkuvalt, kuivõrd tähtis see teile on ja seejuures on oluline väljendada selgelt ka soovi aktsepteerida naise tundeid ja otsuseid. Igaüks peab tunnetama võimalust vastutada ise selle eest, et tunda end suhetes hästi, teha midagi nii enda kui partneri heaoluks ning samuti jääb endale ka vastutus teha valikuid.
Esimene asi, mida oleks vaja, on naiselt saada nõustumine ja valmisolek suhteid jätkata. See peab olema tema teadlik ja vabatahtlik valik. See ei pea tähendama, et ta praeguse suhte seisuga rahul on, kuid on tähtis, et ta tahab liikuda selles suunas, et jõuda vastastikku rahulolu pakkuva kooseluni. Selleks on vajalik, te mõlemad üksteist ära kuulaksite ja mõistaksite, mis on praeguse olukorrani viinud. Jutuajamisel püüdke vältida etteheiteid ja süüdlase otsimist. Rääkige sellest, kuidas end tunnete, kuidas üks või teine käitumine teid ja suhteid mõjutab, mida vajate, et end hästi tunda jne. Vahel aitab selgust luua see, tuua näiteid ajast, kui veel õnnelikud olite, mis siis teisiti oli, mida keegi sellist tegi, et teine end hästi tundis jne.
Raske on nõustuda, et peamine vastutus teie suhete mõranemisel võiks olla lapsel. Praegu võib laps jätkuvalt tunda, et temast oleneb seegi, kas teie suhe jätkub või mitte. See on lapsele liialt ränk koorem. Loodan, et leiate võimaluse laps sellest vastutusest vabastada.
Nagu ikka on õpetlik mõelda, et suhetes on kaks poolt, mõlema vastutus ja rahulolu on tähtis. Mitme aasta jooksul keeruliseks kujunenud suhteid võib olla raske klaarida. Enne kui midagi otsustate võib olla vajalik pöörduda ka psühholoogi poole. Hea eeldus on see, et te väga soovite kooselu jätkata ja soovin, et leiate vastastikuse mõistmise.
