Oleme juba 3aastat koos elanud ja 1 aasta olnud abielus.Meil on kasvamas pisike poeg 1,2a vana ja nüüd siis ootan veel teist pisikest beebit hetkel 2 ,5kuud rasedust.Aga mure järgmine,meil on igapäev mingid pisi tülid ja need murravad mind ja ma usun et ka mees on stressis..Kuigi ma ei taha tülisid tulevad nad ikka ..kõige jubedam on see et ma tunnen et mu mees ei mõista mind ,kui ma talle kurdan midagi aegajalt siis ta kuulab mind küll ära aga ta ei oska mind lohutada ainult siis kui ma nutan ..kuid ega alati ei pea nutma ka ..näiteks minu pidevaks mureks on tema mitte mõistmine ,kerge näide : Kui mulle ei meeldi midagi oma ämmas ja kui ma mehele ütlen seda isegi mingi pisi asja et näiteks seda et ma ei taha et mind õpetatakse koguaeg tekitab sellise tunde et ma ei oskaks ise oma last kasvatada ma tean et vanavanemad armastavad last kuid liiga palju ytlevad mida teha ja kuidas teha ja üleüldse topitakse oma nina kuhu pole vaja ja arvavad et nad peavad kõigega kursis olema..minule on see mõistuse välja söönud et miks on vaja olla selline ...et tullakse minu koju öeldakse et ära pese fairiga pesunõusid see on halb seal palju keemiat jms..teine ütlus ära joo lahustavat kohvi see on halb tervisele ..no tere tali ma tean ise mida teen ja kas see on hea mulle ..jah äitähh soovituse eest jätan meelde kuid teine asi kas ma selle ka muudan enda elus ..ei äitähh ..ma tean et need on väiksed ütlused kuid see on vaid 1 näide neid kokku on miljoneid sama moodi pulmad kui olid siis küll ämmale ei meeldind see et mul kleidi juurde veel kindad on aga mina tundsin et nii on ilus ja tema kohe ütles et no kui sa tahad olla vanamoodne siis ole ja et see ei ole üldse ilus..kuid kurja küll need on minu pulmad ma ise ju tean mis mulle sobib ja meeldib ..see on minu hetk ja ilus aeg ..lillekimp oli ka ämma valikul tema ytles et lilled vaja valged (Algul tahtis kollased siis ma julgesin öelda et kollased ei meeldi mulle,mina tahtsin üldse tgl punaseid roose aga kuna ämm otsustas mu eest et punane on kole siis ma ei julgend öeldagi midagi ,see pani kohe mul suu kinni ..)need olid siis näited mis on mul siin ajapikku olnud.. ..ja ma ei saa kunagi midagi öelda sest mees nii austab oma vanemaid ja väga hea et ta seda teeb ..kuid tundub et ta ei mõista üldse mind mis tunne mul on ..ma armastan oma meest väga ja austan teda ,tean et temast paremat ma ei leiaks sest ta tõesti on parimaid inimesi kes aitab mind ,kes hoolitseb minu eest ,enne magamaminekut võtab kaissu ja annab musi ja tööle mineku ajal ka alati käitub nii ..see on kõik nii armas ja vajalik suhte jaoks..kuid ma ei tea mida teha nende pisi tylidega ,ma olen ise olnud alati iseseisev inimene ,jah teise kasvatusega kuid ka range ja pigem sellise kasvatusega kus ise olen pidanud paljude asjadega hakkama saama..aga mehel on olnud natuke teine kasvatus selline et tema vanemad on teda igati toetanud temaga alati igalpool olnud ja no tundub et ta siiamaani elab nendega koos..:S Vahel mulle tundub nii ..sest nad on kusjuures oma emaga nii sarnased ..ma ei saa öelda et ämm oleks halb inimene,kindlasti mitte sest ta on teinud meie jaoks väga palju kuid ausalt öeldes ma pole seda palunud ja mu mees ka mitte..kui vaja ma kysin ..kuid asi ongi selles et meie käest küsimatta tehakse otsuseid ..:S
Ma ei teagi mida lisada tunnen et olen stressis ,tahan rohkem tunda elust rõõmu ja nautida oma ilusat aega oma pere keskel ..tahan armastada oma pojakest rohkem kui iial varem ja teha seda rahulikult ilma närveldamise ja stressita ..kord tundub et päev ja elu on ilus ja kord kõik nii muutub et tundub pime ..MA armastan oma peret ja tahan et me oleks õnnelikud ja et me elaks vanaduseni koos ..kuid kuidas küll muuta sellised olukorrad meeldivaks endale ja kuidas vältida tülid ,ütlemised ..ma ei saa enam aru ..võibolla olen mina selline halb inimene kes kõike liiga südamesse võtab no aga tõesti ei jõua ju kõike enda sees hoida lõpmatuseni..tahaks elada sõbralikult koos nautida elu ..ja unustada see neetud stress mis murrab mind ja mu peret! Tahan abi ..tahan inimest enda kõrvale kes mind kuulab ja annab mulle jõudu asjadest õigesti aru saada..võibolla ma olen teinud vigu kuid meist keegi ju ei saa olla ideaal.
Äitähh teile lugemast!Sai natuke pikk jutt kuid jah loodan et saan tänu teile kas või natukenegi aru mis toimub ja mis muutuma peaks
Kõike head!
Teie kirjast loen välja seda, et põhiliselt tekitab teis rahulolematust ämma sekkumine ja „abistamine.“ Ütlete, et mees on küll väga hooliv oma käitumiselt, kuid teid ärritab see, et ta ei mõista teie tundeid. Ütlete, et stressi tekitavad igapäevased pisitülid. Kirjast ei selgu, kas need tülid on ainult ämma sekkumisega seotud või ka teistel teemadel. Olete ühelt poolt tänulik oma ämmale, et ta peab teie peret nii tähtsaks ja toetab palju ning teiselt poolt tajute, et mehe ema ületab oma hoolivusega teie pere piirid ja otsustab asju, mis peaksid olema teie otsustada.
Ärritus ja viha tekivad siis, kui on vaja enda nö piire kaitsta, siis kui tunnete abitust, jõuetust või lootusetust. Tundub, et ämm ületab selgelt teie piire ning seega on loomulik, et kogete ärritatust. Kuidas näidata ämmale oma piire? Kuidas kaitsta oma piire? Kuidas mitte lasta ämmal teie pereasjades otsuseid langetada?
Ütlete, et kui ämm ütleb, et miski on kole või halb, siis te ei julge väljendada oma arvamust enam. Siin tasub küsida endalt, miks ma ei julge ennast väljendada? Mida ma kardan? Mida ma tegelikult tahan? Ütlete, et mees austab väga oma vanemaid ning on harjunud võtma nende abi vastu. On loomulik, et abielu alguses kujunevadki suhted ringi. Vanemate roll peab muutuma, sest noortel on nüüd oma pere ja ideaalis võiksid vanemad oma täiskasvanud lastest lahti lasta. Vahel peavad aga lapsed enda lahti võitlema. Võitlus ei pea olema negatiivne tüli, kuid see on väga selge enda piiride näitamine.
Antud olukord on probleemiks eelkõige teile endale. Seega teie saate olukorda muuta sellega, kui hakkate väga selgelt väljendama oma vajadusi. Kirjeldate hinnanguvabalt olukorda, mis teis teatud tundeid tekitab. Ütlete, kuidas kellegi käitumine teid konkreetselt mõjutab ja ütlete ka kuidas see teid tundma paneb. Te võite mehele väljendada ka seda vajadust, et vajate, et ta kuulaks teid ära ja tõesti üritaks mõista, kuidas näiteks ämma käitumine paneb teid tundma. Kui jätate mõne olulise asja ämmale või mehele väljendamata, siis hakkavadki hiljem kõik pisiasjad hirmsasti häirima. Seetõttu on vaja uurida, milline teema on tegelikult nende pisiasjade taga.
See, et inimesed armastavad ja hoolivad, ei tähenda, et nende vajadused muutuksid sarnaseks. Kui inimene oma vajaduste eest ei seisa ja neid ei väljenda ja häirivad tunded alla surub, siis peagi ei suuda ta ka rõõmu tunda. Seetõttu on peres üks olulisemaid asju õppida enda vajadustest rääkima ja kuulata ning märgata ka teise poole vajadusi ning otsida koos võimalusi, kuidas kõik saaksid olla võimalikult rahul.
Kui teie ämma tegelik vajadus on aidata teid, siis saate talle teada anda, millist abi te tegelikult vajate. Kui aga tema vajadus on kontrollida oma poja elu, siis peab ta küll ise selle probleemiga tegelema, sest sellise sekkumisega ei saa küll tema poeg õnnelikuks.
Aus ja hinnanguvaba suhtlemine on heade suhete alus. Aus olemine võib tunduda vahel hirmutav, kuid see loob palju selgust ja lahendab pingeid. Oluline on rääkida oma sügavatest vajadustest oma mehega. Kui vajate rääkimisel tuge, siis võite pöörduda mõne pereterapeudi juurde, kes võib aidata selgust luua teie erinevatest ootustest ja mustritest, mille te kumbki oma päritolu perest olete kaasa võtnud.
Ühe hea raamatu suhete teemal on kirjutanud Viktoria Saat „Suhte alkeemia” - ehk saate ka sellest raamatust inspiratsiooni ja toetavaid mõtteid.
