Mul on valus. Mul on nii kohutavalt valus, et see valu tahab mind lõhki tõmmata.
Olen 27. nädalat lapseootel ja mehel avastati klamüüdia. Tunnused on ka minul.
Täna tunnistas ta mulle üles, et tal oli kõrvalhüpe 2x sama naisega. Tegemist on tema töökaaslaega, kellega ta algul väitis end lihtsalt suhtlevat kui sõbrad.
Suurem osa minust tahab ta lihtsalt välja visata, meie elust minema ajada. Ma olen marus, nagu haavatud loom. Värisen, ei suuda asu leida- Osa minust tahab temast kinni hoida kuna armastan teda väga. Ta on olnud minu elu armastus, see eriline inimene kellele toetuda, olen arvanud, et meil on eriline kirg. Täna aga kukkus kõik kildudeks.
Ma ei teagi., mis nõu ma siit saada soovin või püüan. Ma ei tea, mida teha. Meil on imeline poeg ja sündimas on tütar. Tahan oma lastele terviklikku perekonda. Seda aga ei ole enam. Ma olen katki. Katki on ka mees. Nutab südantlõhestavalt ning ütleb, et ta ei taha kodunt ära minna. Selle teisega ei seo teda midagi ja ta ei taha temast midagi teada. Mina aga ei suuda teda usaldada. Kõik on kokku kukkunud, meie abielu on määritud ja mina koos sellega kuna ka mina olen haigestunud.
Ma soovin, et keegi saaks võtta mu südame ja selle terveks teha. See valu on kohutav, meeletu ja väljakannatamatu. Kui mul ei oleks lapsi ...
Truudusetust peetakse enamasti üheks kõige suuremaid kannatusi tekitavaks, suhet kõige enam lõhkuvaks asjaoluks paarisuhtes. Ent ükskõik mis elulist sündmust või fakti on alati mõistlik vaadelda kõikvõimalike vaatenurkade alt ja erinevates seostes.
Truudusetuse fakt ise võib antud hetkel tunduda võimatult valus, ülekohtune ja isegi tülgastav, kuid lisaks selle hetke tunnetega tegelemisele peaks mõtlema ka oma tulevastele tunnetele ehk sellele, millised on olnud kaugemad eesmärgid selles (äsja ilmnenud truudusetus) suhtes.
Kas teie ühise suhte eesmärk on oma elu jagades üheskoos vanaks saada? Suhtele tulevikumõõtme lisamine – või vähemalt selle üle mõtlemine, sellest rääkimine – toob juurde nii vajalikku realistlikku vaadet. Kui suhe ka pikas perspektiivis ikkagi väärtuslik tundub, on kohasem mõelda suhte säilitamisele või vähemalt seda säästvate hoiakute alalhoidmisele. Kui te mõlemad juhtunu tõttu nutate, siis on ju ilmne, et kumbki tahab suhet alal hoida. Mõistagi – klamüüdiale on lihtsam rohtu leida kui usaldamatusele, mis nüüd teie suhtes veel mõnda aega valitseb.
Samas võiks mõelda sellele, et üheski suhtes pole nii, et kui asjad lähevad viltu, on üks pool „süüdi“ ja tema peabki siis end „parandama“. Iga suhe koosneb vähemalt kahest osapoolest, seda ei maksa mitte kunagi unustada. Kui üks on truudusetu, on teiselgi juhtunus oma osa, aga seda on suhte sees olles tõesti keerukas märgata.
Truudusetus ehk kõrvalsuhe räägib ikka midagi põhisuhte kohta. Näiteks võib truudusetus olla märk liialt keerukast paarisuhtest, kus kolmandal on pingemaandaja ülesanne. Truudusetus võib olla seotud kartusega liialt sügava või ka liialt kammitseva partnerluse ees. Kõrvalsuhe võib tekkida ka juhul, kui põhisuhtest ei saada mingil põhjusel kätte seda, mida tegelikult väga igatsetakse. Võib tunduda paradoksaalne, kuid tihti on truudusetuses nähtav suund mitte suhtest välja (kuigi ka see on sageli ilmne), vaid suhtesse sisse. Truudusetus kui appihüüd paarilisele, et too suhtes olevat vajakajäämist märkaks või kuulda võtaks.
Kui tunnete, et tahate oma suhtega tööd teha, seda jälle toimima saada, siis võiks esimene samm olla võtta aega kahekesi olemiseks ja rääkimiseks-kuulamiseks. Oma mõtete ja tunnete aus jagamine toob selgust ja võib luua aluse läheduse taastamiseks. Vastastikune süüdistamine tekitab vaid suuremaid seinu paari vahele. Otstarbekam on siiralt rääkida sellest, mida kumbki oma suhtest ja selles juhtunus mõtleb, tunneb, vajab, samuti sellest, mida kumbki on valmis senisest teisti tegema, et asjad muutuksid ja valus kogemus ei korduks.
Ei ole võimalik ajaratast tagasi keerata, et kõik oleks „nagu enne seda“. Kuid kindlasti on võimalus taastada lähedust, kui kumbki pool seda tõsiselt soovib.
Alati on ka võimalus pöörduda paarinõustamisse.
