Sain tuttavaks pool aastat tagasi kena noormehega,käisime väljas.Kõik oli tore,kutsus mind mitmel korral enda poole külla,aga ma ei läinud kunagi,ei pidanud seda mõtet heaks,et pigem veedame aega kusagil väljas ning ühel hetkel ta lihtsalt kadus,nagu ei tunneks mind.Kuigi meie vahel pole olnud seksuaalvahekorda.Kaks kuud läks mööda,ilmus ta välja,saatis sõnumi.Olin vahepeal töötu,tahtis ta mind aidata.Mõtlesin,vastasin päev hiljem,et prooviks seda uut tööd.Olen varem samal alal töödanud.Vastas,et annan sulle omaniku numbri ja sinna see jäigi ja jälle ta kadus.Me polnud suhelnud 4 kuud,mitte kui midagi.Olin ta juba unustamas.
Mõni nädal tagasi leidsin vahva video youtube`st ja soovisin seda jagada oma sõpradega ühel saidil.Mõtlesin,et ok saadan talle ka,lihtsalt heast tahtest,muud mitte kui midagi polnud mul mõttes ja ma ei oodanud üldse et ta mulle vastaks.Kuid ühtäkki ta kirjutas: kuidas läheb,tule mulle külla,tahan et sa mulle külla tuleks.Mõtlesin hoolikalt ning vastasin jah,ma tulen.Leppisime kokku nädala,aga ei nädala päeva.Hetkel on asi õhus,vägagi õhus.Kuna me pole veel kokku saanud.Tegelikult see nädal millal peaksime kokku saama,pole veel tulnud.Võtan asja väga rahulikult,kuidgi kummaliselt tunne on hea,mind valdab meelerahu,harmoonia.
Oleme paar korda nyyd suhelnud yhel saidil,vahva,on pannud uusi pilte üles.Tegi ühe vahva kaardi,postitas selle enda kontole lausega: "kellelegi erilisele" ...
Kuigi jah,öeldaxe et mehed on kui kummipaelad... nad lihtsalt venivad ja võivad plaksatada yhel hetkel tagasi.
Ta tõesti meeldib mulle,kuid kui ma mõtlen sellele olukorrale ei taha ma mingeid lootusi hellitada,kuna ta võib jälle kaduda ning ehk jäädavaltki...
Suhte algus on ikka selline aeg, mil on segadust ja arusaamatust: ei tea isegi, mida täpsemalt tahaks, ammugi ei oska aimata teise mõtteid. Ühelt poolt on lootused väga kõrgelt laetud, teisalt on aga hirm, et äkki sest asjast ikka ei saa asja, ja äkki on paremgi, kui ei saa jne.
Segases olukorras on ikka abi sellest, et püüda suurema selguse poole. Selge sõnumi teisele, mille sisuks on: mulle meeldib sinuga koos olla vmt, võikiste ju teele saata. Tihti kardame ses olukorras n-ö lolliks jääda, seetõttu jääme pigem ootama, mida teine ütleb, ja alles siis, kui teine annab märku oma tahtmisest, julgetakse ka oma soov välja öelda. Seesugune "ma tahan sind ainult siis, kui sina mind tahad"-mõtteviis on seotud igas inimeses olemas oleva vajadusega olla armastatud. Ja me ei taha end panna olukorda, kus meile võidaks anda sõnum, mille põhimõtteline sisu on "mina sind küll ei taha".
Seetõttu jätame tihti oma tunded välja näitamata ja ei julge ka armastust ise, omal algatusel küsida. Aga kuna selgust on vaja, hakkame uurima mitmesuguseid märke, mis võiksid meile rääkida meie armastamisest või mittearmastamisest, anname neile märkidele tõlgendusi, tegeleme fantaasiatega, millel ei pruugi reaalsusega erilist sidet olla.
Mõnes mõttes on ju selline kassi-hiire mäng toregi ja kuulub samuti suhte alguse juurde, samas, kui olete ootvel kuude viisi, võib see ka kuidagi väsitavaks osutuda.
Niisiis soovitan teile julgust öelda välja oma soovid, sõltumata sellest, mida kardate või loodate (tulevaselt) partnerilt. Elus garantiikirju ei jagata, suhte alguses on ikka keerukas aimata, kas sellest saab kogu elu kestev armastussuhe või paarikuuline seiklus. Ikka on hea olla avatud võimalustele, mida elu pakub, ja isegi kui asjad ei lähe nagu loodetud, olete vähemalt proovinud ja saate kaasa võtta kogemused, millest edaspidi õppida.
