ma ei teagi kuhu pöörduda oma murega.
Oleme koos olnud 2 aastat,mul oli eelnevast kooselust pisike laps, mees alguses võttis lapse omaks hoidis teda väga,nüüd on asi nii et mees "sebib" internetis võõraid naisi,suhtlusportaalises,sealt edasi lisab msni ja siis juba küsib tel nreid. räägib kõigile et meil tuleb teine laps aga esimene pole tema oma- tema võttis lapsega naise.minu jaoks on see ebameeldiv, samamoodi räägib oma sõbrannadele et mina "debiilitsen" (see siis tähendab järjekordset vaidlust kodus - kui ma näiteks ütlen et ma ei taha et ta jooks - mees käib kaugel tööl on harva kodus ja sellest vähesestki veedab enamus aega sõprade ja sõbrannadega - joob pidutseb ja kodus olles istub arvutis . kui julgen juttu teha probleemist,siis ütleb et mis ta peaks istuma koguaja kodus ja mul kintsu silitama.Pidevalt süüdistab et ma teda petvat. Ma olen viimast lõppu rase ja terve raseduse on see suhe selline olnud. Tülid algasid aasta tagasi kui ta flirtis minu nähes teise tüdrukuga ja ma segasin vahele, peale seda on ta mulle korduvalt täis peaga kallale tulnud,peksnud mind nii et pea on muhke täis ja silmad sinised.raseduse poole peal sain ka peksa,suvel viskas asju mulle vastu kõhtu nii et kõht oli sinine-käisin arstil-õnneks oli kõik korras. ma ei julge kellegile rääkida,ei julge - häbi on. pole ka kellegile rääkida- olen üksi võõras linnas , sugulasi ka pole.sõpradest rääkimatta.
viimasel ajal on hakkanud ka mu lapsele liiga tegema, et tõstab lapse õhku ja viskab lapse tema tuppa põrandale. tegu 3 aastase lapsega. nutan, lähen vahele ja saan ise peksa. pidevad süüdistused et mina olen süüdi ja et mina olen meie suhte ära rikkunud.ütleb et ma mingu närvi arstile.
Ei oska mitte midagi teha.Olen üdini õnnetu,kuhugi minna pole,mingit sissetulekut pole ja ta hõõrub seda mulle pidevalt nina-alla.
Perenõustaja ehk aitaks? aga kust sellist leida? ma olen tüdinud. olen korduvalt mõelnud et tapan ta unepealt ära,siis ta ei saa eal mulle ega mu lapsele liiga teha ,olen mõelnud et tapan ennast ära aga siis mõtlen alati oma lapsele..ma ei jõua taluda tema täispeaga peksmist ,tõukamist ja ähvardamist et tapab mu ära või et kui ütlen et lähme lahku ,me ei saa elada nii, siis ütleb et enne lööb mul kõik hambad välja siis on kindel et keegi mind enam ei taha.
ma ei ole kole,ma ei ole paks ja inetu.olen üritanud endast anda kõik et tema vaid rahul oleks,et meil oleks nii nagu varem suhe,kui me ei tülitsenud ega ta mind ei löönud.kõik probleemid algasid tema joomisega.alguses ei joonud ta üldse.Kas on probleem alkoholis,või ma tõesti üritan sellise mõtlemisega ennast säästa...
kui ta ära on tööl olen palju rahulikum,samas ma ju armastan ja ootan ja igatsen teda aga kui ta kodus on loen päevi et ta juba minema läheks ja enam haiget ei teeks...ta ütles et ma ise provotseerin teda...et ma olen ära teeninud selle et ta minuga nii käitub...kuhu ma pöörduma peaks??? Mõistus on otsas lihtsalt...
Teie kirjeldus oma mehest vastab täielikult keskmise vägivallatseja käitumismustrile – alkohol, löömine, süüdistused (oled ise süüdi, oled loll, midagi ei teeni, petad jne.). Vägivallatseja mängib naise ebakindlusele, kasutab ära tema abitut olekut. Mida kauem see kestab, seda enam hakkabki naine uskuma, et tema on süüdi, ta tunneb suurt häbi nii oma mehe kui iseenda pärast, poeb nurka, püüab olla nähtamatu ja kannatada kuni äärmuslikematel juhtudel muutuvad vigastused eluohtlikuks. Teie puhul on mängus ka lapsed ning näha on, et ka laste vastu käe tõstmine ei ole mehele probleemiks.
Ükski suhe ei toimi, kui puudub vastastikune austus. Emotsionaalse ja füüsilise vägivalla kasutajal puudub see teise inimese suhtes täielikult. Kuigi põhjuseks võib olla alkohol, ei tohi see olla vabanduseks. Et suhe toimima saada tuleb mehel ennast väga põhjalikult kätte võtta, samas ei ole näha, et ta mingitki vajadust selle järele hetkel tunneks. Võin paljude naiste kogemustest öelda, et ka teil puudub võim teda selles suunas mõjutada ükskõik kui palju te pingutate. Seega tuleks teil võimalikult kiiresti sellest keskkonnast lahkuda. Seda enam, et sündimas on laps, kes on eriti õrn, habras ja kaitsetu ning kellele vähimgi ägedam raputus võib eluohtlik olla. Seda kõike on kindlasti öelda lihtsam kui teha, kuid meil on olemas naiste varjupaigad, kust esimese hooga nõu ja abi saate. Tallinnas on võimalus saada tasuta psühholoogilise kriisinõustaja või perenõustaja abi Pärnu mnt. 9a (http://www.eluliin.ee/index.php?open=PERETERAAPIA&page=index). Usun, et abi on võimalik saada ka www.ohvriabi.ee. Seal saate rahulikult koos nõustajaga läbi mõelda, millised on teie võimalused ka selliste sissetulekute juures nagu teil praegu on.
Teie lastel on teid väga-väga vaja – hoolige endast, et teil jätkuks energiat, mida lastele jagada. Võtke julgus kokku ja avage endale ning lastele uks tulevikku.
