Tere,
Mind pani kirjutama mure oma suhte pärast. On see kestnud juba mõned aastad. Kui mehega kokku saime nägin küll teda vahel purjus aga ei osanud kahtlustada, et sellest meie vahele probleem tuleb. Mõtlesin- noor mees, lihtsalt sõpradega pidutseb jne. Suhte arenedes andsin igati mõista, et minul pole sõpradega aja veetise vastu midagi aga leidku teine tegevus. Joomine ei sobi sugugi. Minu mees pole joodik aga probleem on minu jaoks see, et ta peol vms. joomist alustades ei tunne enam oma piiri ja siis kui alustab ei oska lõpetada. Mind kui naist hirmutab selline asi suhtes. Kord juba oli meil suurem tüli, kus selgelt andsin mõista, et mina teda piirata ega keelata ei saa aga OMA enda elu saan valida küll ja valin selle ilma selliste asjateta. Pea aasta on kõik kenasti kulgenud. Nüüd mees ütles, et tahaks väga sõpradega välja minna, et poe eriti käinud. Mina ütlesin, et mulle see ei meeldi (kuna seal juuakse) alguses olin vastu, et ära mine. Siis mõtlesin, et nii pole õige, et mina keelan, tekitan enda vastu vaid trotsi. Ütlesin, et mingu siis aga olin väga mures. Me rääkisime omavahel ja ma palusin, et ta jooks mõne õlle ja oleks hommikul ilma pohmakatta. Lubas seda mulle ja, et helistab hommikul, siis tulen talle järgi. Järgmisel päeval ootasin, hommikust sai lõuna, süda valutas. Helistasin, mitu korda ei vastanud. Lõpuks võttis vastu, sain aru, et on veel ikka purjus. Lubadused olid murtud. Kokkulepped ei kehtinud. Oli veel järgmisel päeval koos teise inimesega kahekesi viina ära joonud. Olin hämmingus ja reedetud. Ütlesin, et sain info kätte ja magagu kaineks. Lõpetasin kõne. Ja nüüd pole temaga enam suhelnud. Mõtlen, mida edasi teha. Rääkimine siin enam ei aita, võimalusi muutuda on küllalt antud. Armastan teda ja kohe kohe pidid meil pulmad tulema. Leian, et võtan aja maha ja olen temast eemal. Mind pole piisavalt väärtustatud ja ta ei tunnista probleemi (ilmselt on see minu probleem, mida on raske üksi lahendada). Olen tuppikusse jõudnud ja ei tea mida edasi teha???
Probleem on olemas ja mõtlema panev. Sinu õnn on see, et saad võtta aja maha ja mõelda, kuidas edasi. Oled siiani ise palju teinud ja olukorda analüüsinud. Samuti oled andnud võimaluse ka mehele muutusteks. Hetkel tundub, et mees ei ole talle pakutud võimalust kasutanud. Üks hea vanasõna võtab selle kokku,Ükski heategu ei jää karistamata.
Praegu on õige aeg mõelda sellele, kust lähevad Sinu piirid. Mulle näib, et need on ületatud. Nüüd on õige aeg vähem rääkida ja rohkem tegutseda. Kõige mõjusamad on teise inimse jaoks teod, mida ettevõtad. Mees peab saama kogemuse, et igal teol on ka tagajärjed. Heaks alguseks on suhtlemise katkestamine, ära kolimine jne.
Lubaduste kohta on samuti hea vanasõna, Mees annab sõna, mees võtab sõna.
Joomise ja pidutsemise kohta on veel kolmas vanasõna, mille üle tasuks tõsiselt mõelda. Rebane muudab karva aga mitte kombeid.
Aja maha võtmine on hea võimalus mõelda ise endale ja oma tulevasele elule. Tasuks mõelda sellele, millega Sa oled valmis kooselus leppima ja millega mitte. Kõik muutub palju keerulisemaks, kui mängus on lapsed.
