Meil on 5 aastane poeg ja mees nõuab, et ma oleksin temaga rangem. Et me ei kasvata ju memmepoega. Kui laps nutab, siis ma ei tohi teda sülle võtta ja lohutada, mees ütleb, et poisid ärgu pilligu ja et mis mees sinust siis ikka kasvab. Ja nõuab, et mina temaga ühesuguseid kasvatusvõtteid kasutaksin. Nõuab selgust ja korda. Ja ütleb, et teda kasvatati ka nii ja tema on rahul. Ja et kui ikka vaja, siis tuleb karistada ja anda keretäis (noh mitte kõvasti) ja ikka et nii saigi temast mees.
Naabrimees siia juurde korrutab, et sõjavägi teeb lorust mehe ja kui muidu meest ei saa, siis sõjaväkke. Et ikka kord ja drill mehele. Siis nad kahekesi nii korrutavad ja nõuavad minult sellist kasvatust.
Esialgu ma vaidlesin vastu, nüüd katsun vait olla ja ikka omamoodi salaja poissi hellitada, aga ikka vahel jään vahele.
Lapsevanemana kasutame samu kasvatusvõtteid, mida meid kasvatades kasutati. Nii on üsna loomulik, et teie abikaasa väärtustab korda ja rangust, kui teda ennast nii kasvatati. Sellisel rangel kasvatusel on oma plussid ja miinused. "+" laps allub korraldustele, on range enda ja teiste vastu, jälgib korda ja distsipliini. "-" on vähe loov, kuuletub tugevamatele ja ei analüüsi korralduste sisu, vähene empaatia e. kaasaelamise võime jne. Kui Teie abikaasa kasutab ranget kasvatust, siis Teie saategi seda pehmendada oma leebusega. See ei tähenda, et peaksite lapse ära hellitama (mis võib juhtuda suurest kaastundest) ja põhjendamatult teda nunnutama. Normaalne kogus armastust ja hellust ei riku kedagi. Annab tulevikuks oskuse anda ja vastu võtta hellust ja armastust ja see on pereelus väga oluline. Armastuse jagamine salaja näitab aga seda, et Te pole abikaasaga võrdsed partnerid. Olete nagu väike tüdruk, kes isa eest salaja armastust jagab. Ehk peaksite ikka otsustavalt ütlema, et Teie kasvatate nii ja kokku saabki õige kogus armu ja rangust. Ja mida teeb naabrimees Teie peres. Ärge vaielge ega arutage tema juuresolekul. Pereasjad on ikka Teie ja abikaasa omavaheline asi.
