Lapsevanematena on pere lahus elanud viimased kaks aastat. Ainuke laps 10 aastane tüdruk. Emal uus elukaaslane. Lapse soov oli peale ema uue elukaaslase tekkimist minna isa juurde elama.
Viimase kooliaasta on laps elanud isa juures. Nädalavahetustel põhiliselt ema juures. Laps kurdab,et isa ei aita koduste tööde tegemisel ning ei kontrolli ka. Olen püüdnud,siis lapsega nädalavahetustel tegeleda ja aidata. Hinded koolis täiesti kohutavad. Asi ei ole mitte selles,et ei suuda või oleks liiga raske vaid põhimõtteliselt ei ole hinded tema jaoks olulised. Tsitaat lapselt: Sellest ei ole ju midagi,et ma kahe sain, järgmine kord saan viie. Viimasel ajal on kahtesid rohkem ja erilist enusiasmi hinnete parandamisel ka ylesse ei näidata Tunnistusele ei ole veel kahte tulnud aga viimase veerandi alguses oli väga huvitav suhtumine. Tsiteerin: sellest ei ole ju midagi,kui viimane veerand kaks tunnistusele tuleb...aastahinne tuleb ikkagi vähemalt kolm. Pole ma kunagi eriline paanitseja olnud aga selline suhtumine oma põhilisse kohustusse ( õppimisse) teeb mind murelikuks. Kas on selle põhjuseks asjaolu,et laps püüab oma halbade hinnetega võita isa tähelepanu? Olen püüdnud isaga rääkida,et kodused ülesanded võiks vähemalt pilguga üle käia aga vastuseks saan,et õppimine on lapse asi. Olen ka mõelnud ja rääkinud lapsega ja isaga variandist,et uuel õppeaastal tagasi tuleks. Aga kuidas teha nüüd lapsele selgeks,et tema halvad hinded viimasel veerandil võivad saada takistuseks kooli valimisel? Aega on ainult nädal ja e-koolist vaatab vastu reaalselt 2 tunnistusele tulevat puudulikku hinnet
Tere murelik ema!
Kuigi laps Teie juures ei ela, siis Te saate tõepoolest probleemi lahendamisele kaasa aidata. Järgnevalt mõned mõtted, miks lastel õppeedukus langeb ja mida teha.
Lapse halvad hinded võivad olla märk soovist saada tähelepanu aga ka mingist murest, mis lapsel on. 10-aastasel lapsel ei ole veel õppimise suhtes arusaamist, et ta õpib enda jaoks. Peamiselt õpitakse sellepärast, et peab ja tahetakse, et vanemad rahul oleks. Paraku on alles põhikooli lõpuklassi õpilased valmis aru saama, et õpivad enda jaoks. Enne seda on lapse kooliedukusel vägagi tähtis roll vanematel. Laps ei saa veel ise õppimise täie vastutuse kandmisega hakkama ja see on üsna eakohane. Seetõttu lähevadki lapse hinded sageli kehvemaks, kui vastutus on vaid temal ja vanem ei kontrolli õpitegevust. Laps vajab vanema toetust ka õpivilumuste ja tööharjumuste kujunemisel, sest paraku väga paljudel lastel need iseenesest ei kujune ja ainult koolis tehtavast ei piisa.
Seega on oluline, et lapsega tehtaks kokkulepped, millal ja kuidas ta oma koduseid töid vanemale ette näitab. Seda ei saa teha käsu vormis, et nüüd näitad ette, vaid pigem tuleks lapsele öelda, et soovite teda koolitöös abistada. Võib öelda, et olete mures tema hinnete pärast ja soovite aidata. Seejärel võiks küsida, kas lapsel on mõni mõte, kuidas vanem teda aidata saab. Kui ei, siis võiks ise pakkuda, et näiteks iga päev või üle päeva vaatate koos üle koolis ja kodus tehtava. See muidugi võtab vanemalt aega, aga paraku ei saa muud moodi last õppimisele motiveerida. Kuna laps ei ela Teie juures, siis tuleb ikkagi taas rääkida lapse isaga, kes peaks selle igapäevase vastutuse võtma. Nagu eelpool juba mainitud, on Teil õigus pöörduda lapse õpetaja poole ja anda oma murest märku. Tema saab korraldada kohtumise lapse isa, Teie ja lapsega ning mõelda kuidas olukorda lahendada.
Kui laps väidab, et ega see kaks veerandi lõpuks nii hull olegi, siis küllap ta püüab ennast rahustada, et kõik saab korda. Samas on ta ilmselt ise ka mures ja hädas vastutusega, mis tal on.
Kindlasti ei tasu last ähvardada või rääkida, et ta ei saa tulevikus heasse kooli jne. Olen kogenud, et kuigi lapsed teavad seda kõike, siis nad ikka loodavad, et küll asjad laabuvad. Selline reaktsioon on igati eakohane. Pigem paneb laps selle jutu peale kõrvad lukku ja sellest ei ole üldse abi.
Kahe nädalaga, mis kooli lõpuni jäänud on, jõuab veel ehk mõndagi teha. Kindel on see et, tihedas koostöös lapsevanemate ja kooli vahel saavad ka enamus hinneteprobleeme lahendatud.
Soovin Teile palju jõudu!
Kadri Järv
Gordoni Perekooli treener
Tunnistusele ei ole veel kahte tulnud aga viimase veerandi alguses oli väga huvitav suhtumine. Tsiteerin: sellest ei ole ju midagi,kui viimane veerand kaks tunnistusele tuleb...aastahinne tuleb ikkagi vähemalt kolm. Pole ma kunagi eriline paanitseja olnud aga selline suhtumine oma põhilisse kohustusse ( õppimisse) teeb mind murelikuks. Kas on selle põhjuseks asjaolu,et laps püüab oma halbade hinnetega võita isa tähelepanu? Olen püüdnud isaga rääkida,et kodused ülesanded võiks vähemalt pilguga üle käia aga vastuseks saan,et õppimine on lapse asi. Olen ka mõelnud ja rääkinud lapsega ja isaga variandist,et uuel õppeaastal tagasi tuleks. Aga kuidas teha nüüd lapsele selgeks,et tema halvad hinded viimasel veerandil võivad saada takistuseks kooli valimisel? Aega on ainult nädal ja e-koolist vaatab vastu reaalselt 2 tunnistusele tulevat puudulikku hinnet