Tere,
poiss käib 1. klassis. Poisse on klassis vähe ja nad saavad üsna kenasti läbi omavahel. On üks poiss, keda minu poeg teistest rohkem sõbraks peab- kiire, nutikas, laia silmaringiga, kontaktialdis (ka täiskasvanutega), kuid temale kodus seatud piirid tunduvad väga vabad olema.
Mõned kuud tagasi selgus vestlusest pojaga, et sõber räägib seksinalju. Rääkisime siis seksist, sellega seotud naljadest ja ka sellest, kas ja kes peaks/ei peaks neid nalju rääkima, kommionudest jne. Ta tundus aru saavat ja enda väitel ise ei taha enam neid nalju rääkida. Sõbra naljad on aga järjest ropumaks muutunud (algul olid seksianekdoodid, siis kepinaljad ja nüüd juba nikujutud), kusjuures räägib neid siis poiste riietusruumis mitte täiskasvanute juuresolekul. Pole mul olnud põhjust sekkuda laste omavahelisse juttu kui meie juures mängivad.
Rääkisin asjast õpetajale, et probleemile tähelepanu juhtida ja ka usus, et tema saab lapsevanema tähelepanu delikaatselt probleemile juhtida.
Eile aga selgus ootamatult, et sõber olla öelnud, et tahab minuga seksida.
Kuidas võtta sellist avaldust 7-aastase poisi poolt?
Minuga käitub viisakalt ja meie juures käies aktsepteerib meie kodu reegleid, kui talle selgitada, miks selline reegel on. Olen kindlasti nõudlik vanem (ntx ütlesin, et ei soovi ropendamist kuulda meie juures ja kes ropendab, kirjutab terve vihikulehekülje selle ropu sõna kohta; nõuan enda järelt koristamist jne). Kas selline väljendus on protest, argessioon jms? Kuidas ja kas peaksin reageerima?
Pojale ütlesin, et ei taha neid sõbra lolle nalju enam kuulda ja kui veel midagi niisugust kuulen, siis ei luba teda enam meie koju. Lubasin ka sõbraga rääkida, kuid poiss palus, et räägib temaga ise.
Ning pojast- miks ta mulle räägib niisuguseid asju? Olen seda ise võtnud nii, et asi on tema jaoks uus ja kummaline ja võib-olla ei tundu päris õige ning ta vajab minu arvamust oma suhtumise kujundamiseks.
Tere Karin!
On täiesti mõistetav, et selline käitumine su poja sõbra poolt ja need jutuajamised sinu ja su poja vahel teevad sind ärevaks.
Väited siin teemas kirjutanute poolt, et pojale on vaja praegu olla toeks oma nõuga, peavad tõesti paika.
Kindlasti tuleb pojaga nendel teemadel rääkida nüüd ja kohe, kuna see teema on tema jaoks hetkel aktuaalne. Ta otsib vastuseid - tahaks ju olla oma sõbraga kõiges ühtemeelt ja naerda ühtede ja samade naljade üle, kui samas on su poja jaoks sõbra naljad hakanud piire ületama.
Eriti hirmutav võis pojale olla sõbra avaldus nagu tahaks ta sinuga seksida.
Selline jutt võib su pojas tekitada soovi ema kaitsta. Kuid ta ei tea kuidas seda peaks tegema- kas sõbrale midagi karmi vastu ütlema või mismoodi panna teda mõistma, et ei soovi, et ema kohta nii öeldakse.
Kui poeg on sulle end avanud ja murest rääkinud, siis emapoolsed sõbra "mahategemised" stiilis "See on sul nõme sõber, kes nii räägib ja ära temaga enam kunagi mängi" siin hästi ei mõju.
Püüdma peaks pigem rahulikult oma arvamust jagada. Kui te oma arvamusi pojale selgitate, on üsna tõenäoline, et ta ei kutsugi enam seda sõpra omale külla. Ta teab, et see, kuidas suhtub sõber seksiteemadesse, erineb tugevalt sellest, kuidas suhtub sellesse ema ning ka ta ise.
Üldjuhul ühinen eespool kirjutanuga, et vahest on isa sellises situatsioonis parem vestluspartner. Kuid mitte igas peres. See sõltub kui head suhted isal või emal pojaga on ja kumba poeg sellisteks jutuajamisteks rohkem usaldab.
Antud juhul tundub, et poiss soovib emaga rääkida ja emalt tuge saada. Arutage poisiga koos kõike seda, mis tema jaoks hetkel probleemne on ja püüdke koos leida kuidas edasi käituda. Sõpra ja tema suhtumist te muuta ei saa ja vaevalt saab seda teha õpetajagi. Küll aga saate te suunata oma last leidma ja hindama samu väärtusi, mis te isegi.
Edu teile nendeks jutuajamisteks oma lapsega.
