|
Mummi
Külaline
|
|
Postitatud 09.05.2006 kell 23:28
|
Olen ise lasteaia õpetaja, aga oma pojast ei saa sotti....
Poeg on lasteaias käinud nüüdseks 2 aastat, okkaliselt. Kui on võimalik, püüab koju jääda, eriti häid sõpru tal seal pole...Aga viimasel ajal on asi päris hulluks läinud- ei tee kaasa laulmise tunnis, ei nõustu logopeediga koostööd tegema, ei taha osaleda rühma üritustes, on enamuse tegevuste suhtes negatiivselt meelestatud ja jääbki oma negatiivsele otsusele kindlaks. Logopeed siis arvas, et kuna saab novembris 7aastaseks ja on vaimselt väga hästi arenenud, et peaks nüüd äkki kibekähku kooli panema, et poisil on ehk lasteaias igav ja see ei paku lapsele pinget  :- sealt siis see provokatiivne käitumine. Soovitas läbi teha psühhiaatrite poolt läbi viidava testimise kooliküpsuse määramiseks.... Noorhärra ise suhtub kooli-ideesse suure vaimustusega, aga ikkagi nii äkki : Mulle endale tundub, et tema küpsus on puudulik just sotsiaalse külje pealt, kuidas saaks ta siis hakkama koolis : Olen segaduses, tahaks ju, et laps naudiks erinevaid tegevusi, oleks aktiivne, looks sõprussuhteid. Toetage nõuga, palun!
|
|
