käib 4-ndas klassis, juba ükspäev tuli koju ja päevik oli pealt natuke soditud, ütles et üks tüdruk tegi, rääkisime tütrega ja mõtlesin siis et ok, oli mis oli
ja täna tuleb- ära soditud 1 raamat, ja pinal ja veel mõni asi, et jälle see sama tüdruk tegi
kuidas reageeriksite teie- läheksite ise kooli klassijuhatajaga rääkima, või peaks laps ise sellest rääkima õpetajaga või... veel mõni variant
Te olete mures, et teie lapsel on koolis tekkinud probleeme kellegiga koolikaaslastest.
Esmalt võib muidugi sellist vihikute ja päeviku täissodimist pidada teie lapse kiusamiseks ja tekib soov kooli asja lahendama minna. Tahaks ju tütart aidata. Kuid enne seda, kui lähete kooli selgitust otsima rääkige kindlasti kodus oma tütrega.
Väljendage talle oma muret selle situatsiooni üle (" Olen mures, kui näen, et sinu päeviku ja raamatu peale on soditud. Kas sa räägiksid mulle, mis koolis juhtus..") Kuulake, mida laps räägib. Vestlus ei tohiks kujuneda teie poolt nn. ülekuulamiseks. Kui tütar ei taha eriti sel teemal pikalt teiega rääkida, siis tuleks sellega leppida ja usaldada last, et ta saab ise hakkama.
Tihti ei taha lapsed, et taolistes situatsioonides vanemad sekkuksid - nad parem püüavad ise lahendada. Sellisel juhul võib lapsevanem sekkudes ja ise kooli olukorda lahendama tõtates asja hullemaks teha. Appi võiks minna ainult juhul, kui laps teilt abi palub või märku annab, et teie nõu vajab.
Juhul, kui ta tunnistab, et on õnnetu selle üle, või, et ta ei tea, miks koolikaaslane(sed) temaga nii käitub(vad), pakkuge oma abi.
Arutage koos tütrega, kuidas saaksite teda aidata. Sellisel teemal klassijuhatajaga rääkima minnes võite oma tütre panna piinlikku olukorda. Seda juhul, kui ta ei tahaks näidata klassijuhatajale, et keegi teda koolis kiusab ning ta ei saa selle kiusajaga ise hakkama.
Laste omavahelistes suhetes on vanemal parem jääda niiöelda "taha plaanile" ja anda lastele endile võimalus oma suhteid klaarida.
Sellega aitame neid jälle sammukese edasi täiskasvanuks saamisel.
