Kuidas saada lasteaias kontrolli alla lapse käitumine, kes käitub agressiivselt eakaaslastega - hoolimatus eakaaslaste suhtes ja teiste kamandamine oleks märksõnad. Laps on kohati võimekas, kuid püsimatu. Nõuab sada % õpetaja pühendumist temale, püüab võtta või oma arvates jagab juhi rolli. Tegevused teeb kiiresti ja käib rahutult teisi häirimas, ei oska koos mängida.
Lapse sõnuil veedab ta kogu aja kodus teleka või arvuti ees. Kui talle lasteaias anda õppemäng arvutil, on ta küll koostöövalmis, kuid valjuhäälselt teavitab talle tehtud "eriõigustest" ja eesõigustest.
Vigu ei tunnista, õigustab teistele haiget tegemist.
Kuhu pöörduda, mida teha...?
Tunnete, et teil on keeruline toime tulla kuuaastase lapse käitumisega lasteaias. Laps näib teiste suhtes hoolimatu ja kamandav ning nõuab liigselt õpetaja tähelepanu.
Lapse toetamisel on oluline lasteaia ja vanemate vaheline koostöö. Soovitan vanematega ühendust võtta ja proovida koos lapse käitumisele põhjendusi ja lahendusi leida. Võimalusel võiks kaasata lasteaia tugipersonali, näiteks ehk on teil lasteaias olemas psühholoog, kes aidata saaks. Olulisel kohal on kindlasti ennetustöö. Hea oleks proovida märgata, mis lapse soovimatule käitumisele eelneb ja juba varakult last toimetulekul toetada.
Lapsed ei ole loomult pahatahtlikud. Nende käitumist ajendavad vajadused või vahest ka lihtsalt segaduse tunne. Ka on lapsed väga tundlikud keskkonnast tulenevale ärevusele, näiteks võivad pinged kodus või lasteaias väljenduda lapse muutunud käitumises. Seega oleks alati hea mõelda, milline on olukord kodus või lasteaias ja võimalusel sealse pingega tegeleda. Kui lapse käitumine on olnud pikalt samanäoline, siis suure tõenäosusega käitub laps lasteaias teiste suhtes näiliselt hoolimatult ja kamandavalt, kuna ta lihtsalt ei oska teisiti. Lapsele on vajalik oskuste eraldi õpetamine. Igasugune õpetamine saab aset leida rahulikul ajal, stressiolukorras ei ole laps suuteline uut infot omandama. Eelduseks on hea kontakt täiskasvanuga. Laps peab tundma, et teda mõistetakse ja tema tundeid aktsepteeritakse. Lähemalt saab aktiivsest kuulamisest ja suhtlemisoskustest lugeda siit: http://sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/.
Tõite välja, et laps teeb kiirelt enda tegevused ära ja asub siis teisi segama. Suure tõenäosusega on lapsel igav ja ta proovib kuidagi oma aega sisustada. Võikiste proovida arutada alternatiivseid viise, mida teiste segamise asemel teha (näiteks joonistamine, pusle kokkupanemine või miski muu, mis lapsele sobib ja meeldib). Vajadusel saab last sellises olukorras ise muudele tegevustele suunata. Ka teistega koosmängimist saab lapsele õpetada, proovides teda kaasata mängu ja seal juures ise toetada ja suunata.
Tugevate tunnetega toimetulek on midagi, mille õpetamist lapsed samuti vajavad. Mida teha, kui tunned suurt viha? Või hoopis kurbust? Esmalt on oluline tunnet märgata ja siis saab mõelda, kuidas võiks sellele reageerida. Viha tundes võiks näiteks löömise asemel esmalt lugeda numbreid ühest kümneni või minna küsida abi õpetajalt. Võib proovida joonistada, tantsida või hoopis mõnda aega aknast välja vaadata, et tähelepanu eemale suunata.
Lõpetuseks, ei tasu unustada ka selgeid ja kindlaid piire. Enamasti on lasteaias olemas kokkulepitud reeglid või mingid punktid, mille täitmist kõigilt eeldatakse. Piirid annavad lapsele turvatunde, et nad teavad, mis on lubatud ja mis mitte. Ka oleks hea, kui on selge, mis on tagajärg, kui nendest piiridest kinni ei peeta. Karistamine ei ole tulemuslik, vaid tagajärg selles mõttes, et näiteks ei ole võimalik reegleid rikkudes mängust osa võtta.
