Laps käib kolmandat aastat lasteaias, senini pole erilisi probleeme olnud. Ta pole ka kunagi olnud väga lasteaeda minna tahtvat laps, pigem oleks kodus, aga oleme seni hakkama saanud. Kasvatan üksi last (lapse isa suri 1,6 aastat tagasi). Elame oma majas, kus on väga rahulik ja ka turvaline.Sellest sügisest probleem, et laps ei tööta kaasa ei kuula sõna, segab teisi ja on kohutav ja võimatu laps ja kasvatajad ei tea enam mida temaga teha. Peale teist kaebust, ütlesin, et kui nad ikkagi kuidagi temast jagu ei saa, helistagu , tulen lapsele järgi. Saingi kõne ja kui järgi läksinoli laps nutnud ennast hüsteeriaase, mida ei ole temaga kunagi varem juhtunud. Lapse versioon oli, et kasvataja lõhkus tema ehitatud maja ära ja käskis õue minna, et sellepärast nuttis. Kasvataja verioon oli küll erinev...Kasvataja ütles, et lapsel on nõrk närvikava ja peaksime psühholoogi külastama. Laps saab teiste lastega väga hästi läbi, käime tihti külas ja pole väljaspool lasteaeda sellist probleemi ei mina ega keegi teine märganud. Loomulikult ta pole alati kõike käsklusi nõus kohe täitma, aga kas väikese jonni või ilus rääkimise teel oleme alati hakkama saanud. Mida teha või millest selline probleem..
Lasteaed ei ole teie 4- aastasele lapsele just eriline lemmikkoht. Viimasel ajal on aga lasteaiaõpetajad kurtnud lapse äärmusliku käitumise üle.
Lapse käitumist mõjutab alati mitme teguri koostoime. Arenguliselt tahab 4- aastane laps katsetada oma reegleid ja kui see ei õnnestu, siis on ta loomulikult väga pettunud. Kui täiskasvanu mingil põhjusel ei saa, ei soovi või ei oska last emotsioonidega toimetulekul aidata, siis väljub olukord alati kontrolli alt. Laps õpib tunnetega seonduvat lähedaste täiskasvanute poolt etteantud mudeli järgi. Näiteks, kui teie emotsioonid on peidus, siis laps hoiab oma emotsioone samuti kusagil enda sees. Need vallanduvad vaid juhul, kui enda sees enam hoida ei jaksa.
Kui laps on lasteaeda siiani talutavalt suhtunud ja muutus on tekkinud sel aastal, siis suure tõenäosusega on lisaks arengulisele nihkele toimunud mingi muutus ka last ümbritsevas keskkonnas. Kas lapse lasteaiaõpetajad on samad? Võib olla on tegu uue õpetajaga, kellega teie laps kuidagi harjuda ei suuda. Kuidas on teie enda stressi tasemega? Lapsed elavad oma käitumisega välja lapsevanema ebamugavustunnet. Laps tajub õhus olevat pinget ja ei oska sellega midagi pihta hakata. Ta ei oska seda sõnadega väljendada ja tema käitumine muutub teatud situatsioonides raskesti ohjatavaks. Mainite, et teie elus on olnud väga kurb sündmus- lapse isa on hiljuti surnud. Leinaprotsess on pikk ja individuaalne ning ei möödu mõne kuuga. Mõnikord sunnib traumaatiline sündmus end mobiliseerima ja rasked emotsioonid, valu, abitus või viha saabuvad ootamatult hoopis hiljem. Millised on need emotsioonid, mida teie laps praegusel eluetapil teie poolt tajub?
Siinkohal pakutud mõtted on vaid osa kõigist võimalikest. Ei oska öelda, kas lapse närvikava on nõrk või mitte. Pigem arvan, et olukorras, kus lapse käitumine väljendab mingit rahuldamata vajadust ja on justkui abi küsiv, on tõepoolest mõistlik aeg maha võtta ja rahulikult mõelda, mis toimumas on. Psühholoogi või pereterapeudi kaasamine ei ole ilmtingimata vajalik, aga samas võib sellest päris palju abi olla.
