Olen 2 aastase poja ning paarinädalase tüdruku ema. Sünnitus möödus raskelt ning seetõttu on mul taastumine pikem ja paar kuud pead ennast rohkem hoidma. Kuidas oleks õigem oma 2 a suhtes, kas panna ta lastehoidu või jätta ta ikkagi koju, kus siis emme ei saa temaga kõiki asju alguses teha. Mulle endale tundub hoidu panek lapse n.ö jalust ära saamisena ning teeksin seda väga raske südamega, samas mehe surve sellele on väga suur. Mees kardab ilmselt, et kui laps lastehoidu ei lähe, siis tema ei saaks tööl normaalselt käia. Mina ise kardan ka seda aega, kui isapuhkus läbi saab aga samas ma ei ole valmis oma 2 a poega veel lastehoidu panema, veel enam, kui sügisel ilmselt saaks ta lasteaia koha teise kohta. Niigi oli suur muudatus see, et 2 a läks teise tuppa magama kohe peale seda, kui imik oli majja tulnud, sest üks öö koosmagamist tõestas, et see pole mitte kellelegi kasulik. Mida teha, mida mõelda?
Mõistan, et muretsete, kuidas muutunud olukorras hakkama saada - mõjutab ju lapse sünd kogu pereelu. Teie vajaksite aega tervise ja energia taastamiseks, meeski tahab kindel olla, et lapsed hoitud ja teie end ära ei kurnaks. Lapsed vajavad kogu aeg hoolitsemist. Sageli võib juhtuda nii, et kõikide muutuste keskel võib aga suurem laps end siiski kõrvalejäetuna tunda. Isegi kui ta on juba päris iseseisev, aktiivne ja toimekas, keerleb tema silmis pereelu beebi ümber ja emme, kes vajab nüüd rohkem puhkust, ei ole tema jaoks enam nii iseendast mõistetavalt olemas. Nii võib suur rõõm väikse õekese ilmumisest muuta ta peagi tujukaks, trostslikuks ja armukadedaks. Kui sel ajal tuleb minna lastehoidu, võib see osutuda päris suureks katsumuseks. Tal ei pruugi olla jaksu tulla toime sellega, et peab kohanema uue kohaga, hoidjatega, teiste lastega, võib-olla ka teise päevarütmiga ning samal ajal taluma mõtet, et emme on beebiga kodus kahekesi ja ta ei saa enam igal hetkel, kui vajab, emme juurde.
Kõik see kokku võib olla raske, kuid eks lapsed ja olukorrad on erinevad. Kui vähegi võimalik, siis tasuks olulisi muutusi ja elukorraldusi teha nii, et poleks mitut asja korraga ja et oleks eraldi aega selleks, et kohanemisraskuste ajal saaks laps rohkem märkamist ja toetust. Kui otsustate poisi lastehoidu viia, siis kindlasti mitte korraga kauaks, esialgu koos mõni tund, siis järk-järgult rohkem. Poisi koju jõudes oleks hea temaga koos olemiseks eraldi aega võtta, et ta saaks kätte oma terve päeva jooksul igatsetud läheduse ja tähelepanu.
