Tere!
Mu poeg magas titena päevaund väga lühikeste tsüklitena - u 45 min korraga, kuid ööuni oli pikem ja sellega oli korras. Mingil perioodil magas päevaund ainult autos, siis ainult vankris ja kärus, lõpuks täiesti pimedas toas. 2,5 aastaselt hakkasime lasteaeda harjutama. Siis veel vahel magas päevaund, kuid samas oli tihti haige ja lasteaias palju ei käinud.
3,5 aastaselt uuesti sügisel lasteaeda minnes enam päeval uinuda ei suutnud. Kodus samuti, oli tunnike voodis, kuid ei uinunud ja peale pikka proovimist, ei näinud lapse voodis hoidmisel enam mõtet. Lasteaias igal päeval rõhutati, et laps jälle ei maganud. Küsisin isegi lapselt tihti, et kas magasid. Laps ütles kurva häälega - ei maganud ja rohkem rääkida ei tahtnud. Aina vähem ta lasteaeda minna tahtis ja oli kuidagi kurb ja lontis. Kuid siis ühel õhtul ütles, et õpetaja hoiab tal voodis käsi-jalgu või pead kinni, et ta ei sahmiks ja teisi lapsi ei segaks, aga tal on valus. Küsisin, et kas sa ütlesid, et sul on valus. Ei öelnud, sest magamise ajal rääkida ei tohi. Oli jõuluaeg ja siis ta rääkis, et talle päkapikk kommi sahtlisse ei too, sest ta ei maga ja on paha laps. Ja õpetaja lubab tal alles viimasena voodist välja tulla, teised lapsed juba söövad. Olin tõsiselt löödud ja ehmunud.
Mu poeg on südamlik ja üsna hella hingega. Läheb sellepärast ka tihti endast välja ja nõuab üsnagi kannatlikku meelt. Samas lasteaia õpetajatele püüab olla hea laps, ilmselt pelgab neid ka veidi. Esimest korda hakkas lasteaias tõsiselt karjuma 3,5 aastaselt, enne ei teinud ühtegi valju protesti. Kodus juhtus küll, et peale lasteaiast tulekut väiksemagi põhjusega röökis südamest.
Rääkisin õpetajaga, et laps on väga kurb ja stressis magamise pärast. Ilmselt ei suudagi enam kuidagi piisavalt lõdvestuda, sest teab juba, et nagunii karistatakse. Palusin, et nad ei rõhutaks seda magamist nii iga kord. Peale seda läks laps mõneks ajaks rõõmsamaks. Kuid nüüd mõne kuu möödudes, tundub et oleme vana raja peal tagasi.
Kuidas võiksin õpetajatele seda asja selgitada, et meil ei tuleks tüli? Kardan, et minu juttu võetakse süüdistusena.
Ilmselt äsja 4-aastaseks saanud laps ei suuda voodis 2 tundi liikumatult lebada. Arvan, et seda ei suudaks ka täiskasvanu. Ma usun, et see on lapse jaoks nii pigeline situatsioon, et ta hakkab juba selle pärast voodis ennast keerutama.
Teie lapsel on raskusi lasteaia lõunase uinakuga. Olukorrad, mida laps on kirjeldanud, tunduvad teile lapse suhtes ebaõiglased. Küsite, kuidas võiks lasteaiaõpetajatega lõunauinaku teemal suhelda.
Tõepoolest, 4nda eluaasta paiku võib tulla ette, et laps ei vaja enam alati päevast uinakut. Seda loomulikult siis, kui tema ööuni kestab piisavalt, ehk siis 11-13 tunni ringis. Piisav uni on üheks oluliseks arengu eelduseks. Kui lapse uni on rahutu, siis on see tihtipeale märguandeks, et võiks mõelda, kas lapse füüsilised ja emotsionaalsed vajadused on piisavalt silmaspeetud. Kui midagi on puudu, kajastub see kohe lapse käitumises, magamajäämises ja une kvaliteedis. Kui teie laps on rahulik ja rõõmus ka ilma lõunauneta, siis ta tõepoolest otseselt seda enam ei vaja.
Samas on lasteaias omad ootused ja reeglid. Ilma, et me neid pikemalt lahkama hakkaksime, on lasteaia puhul tegu lapse jaoks esimese kollektiiviga, millega tuleb paratamatult harjuda. Kui laps läheb kooli, on asju ja olukordi, millega leppida ja harjuda veelgi rohkem.
Selleks, et lasteaiaõpetajatega lapse lõunauinaku teemal arutada, mõelge eelkõige enda jaoks selgeks, kuidas te sooviksite, et asjad oleksid. Paluge natuke õpetajate aega ja kuulake, mida nad teie lapse lõunase une osas märganud on ja kuidas tekkinud olukordi lahendatud on. Andke lasteaiaõpetajatele teada, et te mõistate, et ei ole alati lihtne arvestada kõikide laste erinevate harjumustega. Suure tõenäosusega, kui häälestate end lasteaia suhtes positiivselt, on ka sealsed töötajad valmis teid kuulama ja teie poolt pakutut katsetama.
Omal kaudsel moel kujundavad lapsevanemad ise kõik lapse harjumused ja käitumismustrid. Kui tundub, et lasteaia rutiinid on lapsele mingil kombel keerulised omanda, võiksite last aidata seeläbi, et viiksite lapse kodused tegevused ja päevaplaani lasteaia omaga võimalikult sarnaseks. Päevast unevajadust saab reguleerida ööune pikkusega. Nädalavahetustel käige värskes õhus, kuulake last, olge tema päralt ning tehke ka ise väike lõunauinak. Nii saab laps, toetudes teie eeskujule, teie poolt etteantud päevase rütmiga harjuda ja seda omaks võtta. Rääkige lasteaiast ja sealsest uinakust võimalikult positiivselt. Kindlasti vajab laps ümberharjumiseks teiega veelgi suuremat kontakti ja teie n.ö. kohalolekut. Laps vajab teadmist, et teda on kuulatud ja kuuldud ilma hukka mõistmata. Kui laps ütleb, et ta ei taha magada, siis te lihtsalt peegeldate talle tema tunnet või mõtet. Samas annate teada uutest reeglitest. Kui lapsel on teadmine, et teda mõistetakse, siis on tal lihtsam leppida uute reeglitega.
