Tere! Olen väga mures oma viieaastase poja pärast. Ta on väga noorelt tundnud huvi naiste/tüdrukute ja nende genitaalide suhtes. Nüüd aga on asi jõudnud nii kaugele, et ta üritab pidevalt lasteaiakaaslaste (poiste ja tüdrukute) genitaale näha ja neid ka limpsida/musitada. Ta üritab seda ka kodus, aga olen rahulikult keeldunud ja seletanud, et kui teine ei soovi näidata, siis tuleb sellega leppida ja kindlasti ei tohi kedagi sundida(sest ta on peale keeldumist jõuga üritanud vaadata). Asi ei olekski võib-olla nii hull, kui piirduks ainult ''näita mulle, ma näitan sulle''-teemaga ja ta ei oleks nii pealetükkiv. Lasteaias üks tüdruk rääkis vanematele ja muidugi olid nad ehmunud ja vihased. Olen korduvalt küsinud, et kust sa tulid üldse limpsimise peale, aga ta ei ole midagi konkreetset öelnud. Kuskil ta seda näinud ei saa olla. Ta keeldub seda lõpetamast, sest see meeldib talle. Ma olen lihtsalt nõutu, mida ma pean tegema?
Te mõistate, et teie poja huvi genitaalide vastu on eakohane, kuid tema sobimatu pealetükkiv käitumine on murettekitav. Seda enam, et olete saanud pahameele osaliseks ka teiste vanemate poolt. Olete segaduses, sest pole teada, millest tuleneb poisi selline käitumine. Jah, uudishimu on loomulik, kuid enamasti jääb selles vanuses huvi väljendamine ikka näitamise-vaatamise-küsimuste tasandile.
Teil pole põhjust oletada, et poiss on genitaalide musitamist näinud. Enamasti lapsed ju saavad oma kujutlustele ja ka tegudele ainest kes-teab-kust, st nad püüavad kuuldut-nähtut jäljendada. Kuigi ei pruugi üldse selguda, millest poisi käitumine räägib, on siiski oluline reageerida ja püüda jätkuvalt selgitada, mis on kohane ja mis mitte. Nii oletegi teinud ja seda tuleb kahtlemata ka jätkata. Reageerige, olles konkreetne ja rahumeelne iga kord, kui selleks vajadus tekib. Ma usun, et 5.a. on võimeline mõistma, et on asju, mis ühes olukorras sobib ja teises mitte. Näiteks beebid võivad olla ilma püksata teiste nähes, aga suuremad lapsed riietuvad juba ise ja omaette. Kui vanem võib sõbralikult väikelapse pepule patsustada, siis suuremale lapsele pole see enam sobiv, ammugi mitte teise pere lapsele jne. (tooge ise veel näiteid ja arutlege koos, et ta mõistaks kohasust olukordades ja oskaks ka end kaitsta võimalike sobimatute teiste inimeste käitumiste eest). Selgitage jätkuvalt, et näiteks igaühe keha on talle väga isiklik ja keegi ei tohi teist puudutada, kui talle see ei meeldi. Aidake märgata ka märke, et mõista signaale, kuidas keegi väljendab seda, mis talle ei sobi (näitab piire). Samuti ka pealetükkivuse ja agressiivuse ilmingute teema. Nii nagu ei tohi haiget teha ega muul viisil liiga teha, ei tohi ka teisi asju vägisi ega jõuga teha, mis ühele meeldib aga teisele mitte. See on ju ka üldisel laiem teema. Tooge talle veel näiteid, mis ei pruugi olla tingimata seksuaalse alatooniga. On aeg mõista üldiselt enda ja teiste piire.
Olge jätkuvalt resoluutne, konkreetne kui märkate, et poiss teeb midagi sobimatut. Kuid olge seejuures tema enda suhtes lugupidav ja sõbralik. Kurjustamine, halvustamine ja karistamine – neid vältige, sest need kujundavad alanduse kaudu vaid häbitunnet ja soosib teisi ebasoovitavaid seoseid (nagu oleks huvi seksi vastu tabu, füüsiline kiindumus häbistav, armastus vaid seks jms) ning ei aita mõista, mis tegelikult poisiga toimub. Kui olete selgelt piiri seadnud, keelanud (tehke seda mina-keeles, nt ma ei taha, et nii teed; mulle see ei meeldi; ma tahan sinuga sellest rääkida, mis sind huvitab jms ), seejärel keskenduge temale, et mõista, mis temaga toimub. On ju loomulik, et tema vanuses poiss mõtleb tüdrukute ja poiste erinevustele, et talle mõni tüdruk meeldib rohkem. Ilmselt ta ka teab ja tunneb midagi, mis seostub seksuaalsusega ning on aeg, et ta saaks ka oma võimalikele küsimustele ja huvile vastuseid ilma piinlikke olukordi tekitamata. Kindlasti on olemas ka eakohaseid raamatuid, mis aitavad vanemaid sedavõrd delikaatsetel teemadel rääkida ja mis ei piirdu vaid genitaalide ja anatoomiaga, vaid räägivad ka armastusest ja seksist. Lühidalt öeldes, pole vaja tekitada poisis tunnet, et temaga on midagi valesti või et ta on halb, pigem seda, et soovite mõista teda ja koos leida sobivaid viise tunda huvi tüdrukute ja armastuse vastu.
Igaks juhuks tasub olla ka tähelepanelik nende ilmingute suhtes, mis võiks olla tavatud ja mida poiss sellist teeb, mis võivad olla üle võetud täiskasvanute suhetest. Kui tõesti peaks olema tegemist kasvõi ühe kogemusega, mis tuleneb mõne täiskasvanu poolsest ebasobivast kohtlemisest (sh kuskilt nähtu või kuulduga), siis selle avastamiseks on eriti oluline olla tema jaoks see usaldusisik, kellele ta saab ja julgeb sellest rääkida. Ja selleks on jällegi oluline, et te ei kohtleks teda kuidagi häbistavalt ega halvustaks. Nagu juba öeldud, on hea mõte soosida sobival hetkel ja mitte liialt survestades sel teemal rääkimisi ning olla hea kuulaja (vt ka Suhtlemisoskuste KKK).
Lisaks jälgige, et teil oleks piisavalt palju koosolemisi, piisavalt füüsilist ja emotsionaalset lähedust, mis on vastavuses vanem-laps suhtele ja eakohased. Nii saab laps kätte just seda, mida ta vajab ega pea kiirustama jäljendama täiskasvanute maailma.