Teil on õigus, kui väidate, et lapse õpiharjumus peaks kujunema just esimestes klassides. Kui siis seda ei kujune, võib hiljem lapse õppimisega tõsiseid probleeme tekkida.
Eks iga vanema unistus on, et tema laps harjuks õppima iseseisvalt ning tal tekiks kohusetunne ja vastutus oma õppimise suhtes. Selle pärast tahavad mõned vanemad kohe esimesest klassist alates näha, et nende laps üksi õpiks ja kõige eest kohe ka ise vastutust kandma hakkaks. Kuid seda on ühe 1. klassi tüdruku või poisi käest ilmselgelt palju tahetud.
Üldjuhul oleks hea siiski 1. klassi last võimalikult palju TOETADA õppimises. Siin pean silmas õhtuti ühise aja leidmist, mil lapsega koos kodused ülesanded üle vaadata ja lasta lapsel ka päeval koolis toimunut-tehtut teile näidata ja jutustada. Sellega süvendate lapses tunnet, et õppimine on väga tähtis ja et te väärtustate seda kõrgelt.
Algklassides (ja tegelikult ka edaspidi) on väga oluline, et laps saaks vahetut tagasisidet oma tegemistele. Tähtis on teda kiita ning oma head meelt väljendada lapse uute teadmiste ja saavutuste puhul. Ainult nii saate omalt poolt teha kõik selleks, et laps harjuks õppima. Nii tekib tal ka usaldus, et ta võib alati teie poole pöörduda, kui mõne asjaga ise hakkama ei saa.
Nagul igal asjal, on ka siin omad head ja omad halvad küljed (komistuskivid).
Laps ei tohiks harjuda, et kodune õppimine toimub ainult ema või isa juuresolekul. Vaadake küll vajalikud ülesanded koos üle, aga tegema suunake laps neid siiski üksi ja iseseisvalt. Lapse küsimustele ei peaks kohe andma täpset ja õiget vastust. Püüdke hoopis tekitada arutelu, mille tulemusena laps ise lõpuks õige vastuseni jõuaks. Ärge unustage, et te olete siiski lapsele toetaja rollis, mitte tema eest õppetöö "ärategija" rollis.
Edu teile!
