Tere.
Selline mure laps läheb iga hommiku nutuga lasteaeda juba kui ärkab hakkab nutma et ei taha minna. Küsisin siis et mis lasteaias ei meeldi ütleb et teised ei mängi temaga et tal ei ole seal sõpru ja siis veel et mingi tüdruk ütleb talle nt: sa pead kala sööma, sina lauluringi ei tule. Ja laps ütles et see sama tüdruk lõi teda selga. Ja kui kasvatajaga rääkima läksin et minu laps niimoodi räägib vatas ta lapse juuresolekul et meil ei ole rühmas selliseid lapsi ja nii se jutt lõppes. Minule on väga piinav kui ma pean lapseiga hommiku nii lasteaeda viima ja nagu minu laps oleks valetaja. Palun abi mida tegema peaks?
Olete mures, et laps ei taha lasteaeda minna. Ta kurdab, et tal ei ole sõpru ning ta ei saa ühe tüdrukuga hästi läbi. Lapse murest annab märku hommikune nutt, millega kindlasti tegelege edasi seniks, kuni neid nutuseid hommikuid on. Varuge ärkamise hetkeks endale veidi aega, et temaga rahulikult rääkida. Võtke ta sülle ja kuulake aktiivselt (peegeldage talle tagasi tema tundeid ja mõtteid). Näiteks: „Sa ei taha lasteaeda minna, sa oled nii kurb“, „Sulle ei meeldi lasteaias“, „Sa oled kurb, et see tüdruk sulle nii ütles“ jne. Peale kuulamist andke selgitus, mis sel päeval edasi toimub. Näiteks: „Ma tean, et sa ei taha lasteaeda minna, aga ma pean siiski tööle minema. Sina sööd, käid õues, magad ja mängid ning peale õhtusööki ma tulen sulle järele“. See võib ajutiselt nutu lõpetatad ja saate riidesse panna. Aga kui nutt ei lõppe, siis leevenduseks on aktiivne kuulamine kindlasti. Te õpetate lapsele, et tema mure on tõsiselt võetav ja aktsepteeritav.
Kuid tegeleda tuleks ka põhjustega, milleks võib olla nii see, mida laps ütleb (pole sõpru, üks tüdruk lõi), aga lisaks ka väsimus lasteaiast või mõni muu asi, mis teda kohutab, kuid mida ta sõnastada ei oska. Mis iganes see põhjus on, tuleks ikkagi veelkord õpetajaga rääkida, et midagi muuta. Kirjutate, et teid häirib õpetaja suhtumine teie lapse ütlustesse. On kurvaks tegev, aga ka solvav, kui lapse muret tõsiselt ei võeta. Küllap on õpetaja käitumisel omad põhjused. Kuid teie laps vajab turvalist lasteaiakogemust, mida saate pakkuda vaid koostöös lasteaiaga.
Kui õpetajaga rääkima lähete, siis võimalusel ärge tehke seda rühma uksel olles. Õpetajal võib olla keeruline laste jälgimiselt teie mure kuulamisele ümber lülituda. Paluge vestluseks aega. Vestlusel selgitage oma muret mina-keeles – selgelt ja konkreetselt. Näiteks: „Ma olen täitsa hädas. Laps on hakanud hommikuti nutma, ei taha lasteaeda tulla ja mul on teda raske rahustada. Laps ütles, et üks tüdruk lõi teda ja mulle tundub ka, et tal ei ole sõpru. Mul on vaja teie abi, et midagi selle olukorraga ette võtta. Väga raske on last nutvana näha ja siia tuua. Millal teil on aega, et sel teemal rääkida?“. Kui õpetaja väidab, et neil pole löömist, halvasti ütlemist, siis öelge, et olete ikkagi lapsega hädas, sest ta ei taha enam lasteaeda tulla ja et te loodate koos õpetajaga lahendust leida. Vestlusel uurige, kas ja kellega laps mängib ning arutage koos, mis tegevused lapsele lasteaias meeldivad ja kellega koos ta neid teeb. Kui teate mõnda põnevat asja, mis lapsele lasteaias tõesti meeldib, siis saate seda talle hommikul meelde tuletada (näiteks liikumistund, muusikatund, mõni mänguasi või mäng).
Kui olete õpetaja käest saanud mõne lapse nime, kellega ta rohkem seltsib, võite lapselt uurida, kas ta tahab teda külla/mänguväljakule ja mujale kutsuda. Kui jah, siis võtke ise selle lapse vanematega ühendust ja korraldage kohtumine. Lasteaia välised ühistegevused võivad aidata kaasa ka rühma sees seltsimisele.