Tere,
Mul saab poiss septembris 3 aastaseks. Sellest sügisest läheb esimest aastat lasteaeda. Laps ise on seltsiv ja tubli ning usun, et on lasteaiaks igati valmis.
Nüüd aga selgus, et kuna ma jään veel mõneks ajaks koduseks (ilmselt kevadeni), siis tekkis küsimus, etkui tihti laps lasteaeda viia. Ma saan aru, et liiga palju pole hea ning samas liiga vähe pole hea (kohanemise mõttes).
Kas oleks õige lasta lapsel otsustada iga hommik/õhtu kas ta tahab minna? Või teen mingi kindla graafiku ( E,K,R vöi T,N vms) ning hoian graafikust kinni ning räägin ka lapsele, et see on lasteaia päev jne.
Kuidas lapse heaolu arvestades kõige õigem oleks? Ning mille järgi saan aru, et kas lasteaia päevi on liiga palju või liiga vähe? Ja kui mõni hommik laps ei taha lasteaeda minna, siis mida ma talle ütlen, miks ta peab?
Ma saan aru, et 3aastane on liiga väike, et ise valida kus olla, kuidas tulevikus pean ma siiski tööle minema, õnneks on pool aastat aega vabalt võtta, ei taha last üle traumeerida ja samas ei taha, et ka liiga harva lasteaias oleks ning sisse ei sulandu.
Ja kuidas oleks parem kas poolikud lasteaiapäevad (peale esialgset harjutamist) vöi pigem pikad päevad ja harvemini?
Kuna teil on hea võimalus veel pooleks aastaks koju jääda, siis kahtlete, kui sageli teie 3-aastane lasteaias peaks käima. Saan aru, et laps on siiani olnud kodune.
Ütlete, et teie meelest on laps lasteaiaks valmis. Tõepoolest, 3-aastane võiks juba lastekollektiivis käia. Kindlasti te ei traumeeri teda, kui kasutate seda poolt aastat ning keskendute aiaga harjumisele. Mitu korda nädalas ja kui pikad päevad ta käia võiks, sõltub aga lapsest. Siin ei ole ühtset reeglit. Peate jälgima oma last ja ka lasteaiaõpetajatelt uurima, kuidas läheb. Lasteaiaga kohanemisega võivad kaasas käia rahutum ööuni, sagedasemad virisemised või jonnihood, tujukus. Suhtuge neisse rahulikult. Laske lapsel turvaliselt nutta, kui ta seda vajab. Ta ei tee seda mitte sellepärast, et lasteaias oleks halb, vaid iga uus asi toob kaasa emotsioone ning kogemusi ja need väsitavad. Nuttes saab laps tunnetest vabaneda. Kui näete, et laps on liialt väsinud ja rahutu, siis võtke lasteaiapäevi vähemaks.
Kindlasti ei ole laps valmis ise otsustama, kas ta tahab jääda koju või minna lasteaeda. Pigem soovitan valida mõned päevad (näiteks need, mil teil endal on vaja ilma lapseta midagi teha) ja seada sisse graafik. Laps vajab rutiini. Üks päev nädalas lasteaias käia võib jääda väheseks. Nädal on liiga pikk aeg ja laps suudab vahepeal unustada, mis toredad asjad ja inimesed teda lasteaias ootavad. Näiteks võiks ta käia üle päeva. Kas valite pika või lühikese päeva, sõltub jällegi lapsest. Alustage poole päeva kaupa ja seejärel katsetage pikkade päevadega. Küsige ka õpetajatelt, kuidas lapsel läheb ja mida nad soovitaksid teha.
Vahel lapsed teatavad hommikul, et nad ei taha lasteaeda minna. Kasutage aktiivset kuulamist ja peegeldage lapsele tema tundeid tagasi. Näiteks „Sa ei taha täna lasteaeda minna“, „Sa tahad emmega koos olla“, „Sa oled kurb, et pead lasteaeda minema“. Seejärel selgitage, et teie peate ajama omi asju ja tuletage lapsele meelde, mis vahvad tegevused teda lastaias ees ootavad. Näiteks võib lapsele väga meeldida võimlemistund või õues mängimine. Tuletage koos meelde, mida toredat ta saab teha. Kinnitage talle, et kui ta on mänginud, söönud ja maganud, siis tulete talle järgi ja lähete koos koju.
Lapse lahkumisnutt on väga normaalne. See käib lapse iseseisvumise juurde ja ei tähenda, et tal oleks lasteaias halb olla. Enamasti laps lõpetab nutmise peagi, kui lapsevanem on rühma uksest välja läinud. Kui olete ise rahulik ja ei tunne ennast halvasti, et koduse emana viite lapse aeda, siis on ka lapsel kergem kohaneda. Kui olete ise elevil ja suhtute lasteaeda positiivselt, siis tunneb sama ka laps. Kasutage seda poolt aastat, et koos lapsega kohaneda lasteaiaeluga. Siis on teil pärast kindlasti kergem ka tööle minna.
Ja kindlasti soovitan esimest lasteaiapäeva koos perega tähistada. See on ju lapse iseseisvumise teel oluline suur samm ja tore on see meeldejäävaks teha
