Laps on käinud lasteaias 2 kuud. Alguses tundus kõik sujuvat kenasti, kuigi laps ei mänginud teistega, vaid vaatas pigem kõrvalt. Viimasel nädalal aga keeldus ta lasteaeda jäämast. Nutab hüsteeriliselt ja klammerub, et ärge jätke mind siia. Laps on peaaegu 3 aastane, tüdruk. Kasvatajate sõnul rahuneb, kui emme issi uksest välja lähevad, aga see lapse jõuga sinna jätmine on kohutav. Kas see võib. Lapsel tekitada trauma? Samuti on laps muutunud veel pelglikumaks, enam ei julge ta yldse suhelda, tundub teisi lapsi kartvat. Ei osale yhistes mängudes. Kas on lootust, et see läheb yle või peaksime otsima abi. Laps suhtleb lasteaias peamiselt kasvatajatega. Kuidas saaksin oma last aidata teistega seltsida ja lasteaiaga paremini kohaneda?
Teie kirjast saan aru, et te kardate, et nutva ja klammerduva lapse lasteaeda jätmine võib jätta lapsele traumeeriva kogemuse. Kasvatajad julgustavad teid ja kinnitavad, et laps rahuneb kui vanemad on läinud. On aga täiesti arusaadav, et jõuga lapse juurest ära minemine on emotsionaalselt igale vanemale väga raske. Teie küsimus on, et kas lapsel võib tekkida trauma ja kuidas lasteaiaga paremini kohaneda.
Üldiselt võib öelda, et mida turvalisem on lapsel, seda vabamalt saab ta areneda. Lapsed on aga erinevad ja turvatunnet loovad lastele samuti erinevad asjad. Samuti pakuvad lastele huvi erinevad asjad. Mõned lapsed armastavad rohkem üksi mängida ja teistele pakuvad huvi aga mängukaaslased. Kuna emotsionaalset turvatunnet aitab parimal viisil luua aktiivne kuulamine, siis eelkõige soovitan seda. Aktiivse kuulamise kohta saab lühidalt lugeda meie kodulehelt (http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/). Kuulamisel on mitu kasu – esiteks väheneb lapse pinge ja ta tunneb end mõistetuna ja teiseks on teil võimalus oma lapsest rohkem teada saada ning seejärel koos lapsega mõelda võimalikke lahendusi.
Kirjast ei selgu, kuidas te päris alguses lapsel lasteaiaga kohaneda aitasite. Sain vaid aru, et alguses läks kõik kenasti. Kas olite ka ise lapsega koos rühmas? Kasvatajatega võite arutada, kas oleks võimalik olla mõned päevad lapsega rühmas koos. Kas laps võiks mõne oma olulise mänguasja või mingi muu asja kaasa võtta, mis aitaks hoida turvatunnet ja tuttavlikkust, sel ajal kui te ära olete. Vahel aitab see, kui kutsute külla mõne teise lapse lasteaiast, kellega teie laps saab lähemalt tuttavaks ning hiljem on turvalisem lasteaias mängida, kui nö sõber on ees. Kindlasti oleks hea mõne vanema ja lapsega väljaspool lasteaeda kohtuda, midagi toredat teha ja tutvuda väikesemas seltskonnas.
Kui te last aktiivselt kuulate ja proovite mõista, siis võib ta väljendada, millisel juhul tal endal oleks lasteaeda mõnusam jääda. Mõnele perele on olnud abistav, kui mõelda välja mõned väikesed rituaalid, mida enne lapse viimist kodus või lasteaias teha või hoopis lasteaiast koju minnes. Ühised rituaalid loovad lõbusa ja kergema meeleolu ning lapsel on, mida oodata. Lastele loovad turvatunnet kordused. Ma ei tea, kui palju te lapsega räägite oma vajadustest, aga kindlasti aitab ka see, kui ta teab, mida ja milleks on vaja emal-isal teha, sel ajal kui tema on laasteaias. Lapsel on turvalisem, kui ta kuuleb ja teab, mis hakkab toimuma (millal ema-isa tulevad ja mida seejärel koos tehakse). Lisaks on väga vajalik koostöö kasvatajatega, kes oskavad ka ehk midagi soovitada, kuna neil on ju kogemusi erinevate lastega.
Lisaks eelnevale on teada, et vanemate enda häälestus lasteaiale on samuti oluline. Kui enda sisse kuulate, siis saate aru, kas te tegelikult usaldate oma last sellesse lasteaeda? Kas te usute, et lapsel on tegelikult turvaline selles lasteaias, nende kasvatajatega, isegi kui ta alguses nutab? Kas te ise tegelikult tahate oma last sinna viia? Kas teil on seda tõeliselt vaja? Lapse kohanemisele aitab kaasa vanemate enda selge ja kindel sisemine hoiak. Lapsed kogevad elus mitmeid väiksemaid ja suuremaid pettumusi ning frustratsioone. Väikeste pettumustega toimetulek hoolivate ja empaatiliselt kuulavate täiskasvanute seltsis ei ole sugugi ohtlik. Hull on see, kui täiskasvanud ei tee lapse tunnetest välja või teevad näo, et lapse tunded pole tähtsad. Kui laps tunneb, et täiskasvanu usaldab antud olukorda (lasteaeda) ja samal ajal püüab ka last mõista ning kuulata lapse vajadusi, siis on kohanemine ka lihtsam ja turvalisem. Siiski on loomulik, et iga muutusega kohanemine võib võtta aega ning vajada kannatlikkust ja koostööd kõigi osapoolte vahel.
Kui olete siiski mures lapse käitumist jälgides, siis võib muidugi psühholoogi või näiteks meie nõustajatega konsulteerida.
