Minu poisslaps on 8 aastane. Ennem kooli saatsin ta laagrisse, et ta harjuks natukenegi iseseisva eluga. Laagris suutis ta olla 2h kui juba oli hädakõne. Hoidsin teada 1 päev lootes et ta harjub aga ei midagi. Sõna laager on sellest ajast peale meie peres tabu.
Nüüd käib ta esimeses klassis. Kooli minnes oli ja on siiani meil suur probleem pikapäeva rühm. Ta võitis et ei kannata lärmi ja kisa. Samas kõik teised lapsed käisid seal ilusasti. Samas on ta käinud 6 a lasteaias ja selliste probleemidega me kokku ei puutunud. Enne kooli lõppu muutus meil ka treeningu tegemise koht ja lapsed kes seal käivad. Minu laps on jälle endast väljas, nutab. Enne magamaminekut räägib sellest ja hommiku kui ärkab on esimene teema see, et ta ei taha sinna trenni minna kuna kõik on võõrad ja ta ei tunne ennast seal hästi. Samas ujumise trenn vanas kohas oli ta lemmiktegevus. Ta kardab. See sõna "kardab" on meil juba pikka aega. Koolis õppimisega on tal väga hästi. Kõik on suurepärased hinded! Millest võib olla selline hirmutunne? Ette tänades Tiina
Kirjutate, et teie 8-aastane poeg ei talu lärmi ja kisa ning kohaneb raskesti uute olukordade ja inimestega (pikapäevarühm, uus trenn, uued lapsed), samas saab hästi hakkama tuttavates situatsioonides ning õppimisega probleeme ei ole. Raskesti kohanemine võib ka olla üks märksõna teie lapse käitumise mõistmisel - tema isiksuse eripära ehk kaasasündinud temperament.
Meie temperamenditüüp määratakse juba enne sündimist. Inimene saab siia ilma tulles kaasa ainulaadse koguse iseloomuomadusi, mis juhivad tema käitumist ja suhtumist ümbritsevasse. Juba väikestest lastest on näha, kui erineval moel nad suhtuvad elusse, uutesse asjadesse ja olukordadesse.Temperament on inimese personaalsuse kõige püsivam tahk. Temperamendi osad on näiteks: aktiivsus, tundlikkus, kohanemisvõime, järjekindlus, häiritavus, rütmilisus, ähenemine-taandumine, intensiivsus. Igal temperamenditüübil (koleerik, sangviinik, melanhoolik, flegmaatik) on need osad erinevalt esindatud ja mida kinnisem on isiksus, seda enam on oodata, et ta reageerib kehaliselt.
Teie kirjeldusest lähtuvalt võib oletada, et teie pojale on omane pigem melanhoolne temperamenditüüp, mis kirjeldab inimese närvisüsteemi eripära- nõrk (emotsioonid labiilsemad- nutab, kartlik) ja introvertne ( tunneb end hästi tuttavas/turvalises keskkonnas, kohaneb halvasti uute olukordade ja inimestega jne).
Mida selline laps vajab? Kindlasti mitte pahandamist ega noomimist. Sellisel juhul laps tunnetab, et ta pole väärtuslik, et tal on midagi viga ja et see teeb ema murelikuks ning ema ei ole temaga rahul.
Vanemana tuleks meil lapse eripärasid, tema unikaalset loomust lihtsalt aktsepteerida, võtta teda sellisena, nagu ta on ja rõõmustada vahva lapse üle! Ning kuna lisaks geenidele mõjutab inimest ikkagi suuresti ka keskkond, kus ta toimetab- saate te vanemana kujundada tema toimetulekut,- olla olemas, toetada, püüda mõista, julgustada - ehk pakkuda turvalist tagalat hea psühholoogilise kliimaga kodu ja vanemate näol.
Kui tekib ikkagi vajadus väljastpool abi otsida, võiksite alustuseks konsulteerida perearstiga, kes teid vajadusel ka psühholoogi poole oskab suunata.
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
2 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
