minu eellugu selline, et peres kasvab üks laps- poiss 2,5aastane. Hetkel ta lasteaias ei käi ning plaan oli sügisest kui ta 3a saab harjutama hakata, siis ehk pool aastat poole kohaga lasteaias käia ning kevadest siis ehk pikemalt juba.
Nüüd aga sain unistuste töö pakkumise. Olen täiesti veendunud, et siin linnas enam paremat pakkumist ma ei saa. Kuigi olin otsutanud, et karjäär olgu teisejärguline, samas ei oleks iial uskunud et nii hea töö leida võiksin.
Nüüd olengi suure dilemma ees. Kas viia laps siiski keset poolaastat sõime (koha saaksime) kus suvel on valverühmad ja erinevas vanuses lapsed segamini 3kuud ja minna täiskohaga tööle. Või siiski jätta karjäär teisejärguliseks ning keskenduda lapse heaolule.
Ma muidugi usun, et 2,5aastane on lasteaiaks juba valmis, kuid kindlasti mitte pikkadeks päevaks ja 5 päeva nädalas.
Ma ei saa aru kas minus on süütunne või sisetunne, igatahes on see valik väga raske minu jaoks. Raskemaks teeb see veel see, et rahapärast otseselt vaja ei olekski tööle minna.
Olete keerulise dilemma ees- kas keskenduda jätkuvalt väikese poja heaolule ning emarollile kodus, või võtta vastu ootamatult pakutud unelmate töökoht. Teie kui naise ja ema elus kujunenud olukord ja sellega seotud valikud on olulise tähendusega ning nõuavad põhjalikku kaalutlemist.
Olite varem otsustanud alustada sügisest, selleks ajaks kolmeseks saanud poja lasteaiaga harjutamist. Plaan oli võtta rahulikult, pool aastat on laps rühmas poole päeva kaupa ja kevadest juba terve päeva.
Kõik lapsed kohanevad muutustega erinevalt, kellel läheb see kiiremini, kellel võtab see enam aega. On leitud, et keskmiselt võtab lapsel lasteaiaga harjumine/kohanemine aega kuni paar-kolm kuud (mõni harjub paari nädalaga), teisalt ei tuleks ehmuda ka aastase kohanemisperioodi puhul. Kohanemine uue koha, selle nõudmiste, laste ja täiskasvanutega toob kaasa stressi ning on pigem tavapärane, et laps võib oma arengult justkui nooremana käituma hakata (nn. stressireaktsioonid- nutmine, löömine, keeldumine söömisest, allapissimine jne.).
Lisan siia ühe lingi lasteaias kohanemise kohta, mida saate huvi korral lugeda ja mis võiks teid toetada: http://www.sinilind.edu.ee/Kuidas_aidata_last_lasteaiaga_kohaneda.pdf
Teie emana olete oma lapse ekspert, tunnete teda sünnist saadik ning kui ütlete, et usute, et 2,5-aastane laps on lasteaiaks valmis, siis küllap see nii ka on. Mis sellest teile märku on andnud - ehk on teie põnn pigem rõõmsameelne, ei võõrasta uutes olukordades kaua, suudab teist kui emast (teatud aja) rahulikult eraldi ja eemal olla, iseseisvalt mängida, süüa, potil käia, jne. - taolised iseloomu ja sotsiaalset toimetulekut kirjeldavad aspektid võiksid küll otsust toetavad olla.
Võimalus rääkige lasteaia kasvatajatega, tutvustage last aiaga ja lastega, käige seal mõnikord mängimas. Igas lasteasutuses on omad reeglid ka lasteaiaga kohanemise ajaks- osad kasvatajad soosivad, kui vanem käib mõnda aega põnniga koos rühmas mängimas, teised eelistavad kohe lapse aeda jätmist jne.
Teie otsus kas tööle minna (sain aru, et otsest materiaalset vajadust selleks pole) või pojaga veel kodus olla sõltub lapse kohanemisvalmidusest (suvel käies kohaneb/tutvub erinevas vanuses lastega, kasvatajatega ja sügisel taas uute lastega ja uute kasvatajatega) ja teie vajadusest teostada end ka väljaspool kodu. Te mõlemad olete olulised, otsus tuleks langetada mõlemaid variante kaaludes, nende plussid ja miinused kokku lüües (mis on positiivset, kui laps läheb lasteaeda kevadel, miinused selle juures; plussid, kui lähen tööle praegu täiskohaga, miinused mulle) - vaagige, kaaluge variante rahulikult, arutage lähedastega, ehk ka kasvatajatega lasteasutusest.
