Olen 6-aastase poja ema. Poiss saab 7-aastaseks 14.oktoobril, seega kuulub ta nende laste hulka, kellel sügisel koolikohustust ei ole. Otsustasime isaga, et last sellel sügisel veel kooli ei pane kuna otsest kohustust ei ole. Samas on lasteaia õpetajad mõlemad seisukohal, et poiss on kooliküps ning kui jätame ta aastaks veel lasteaeda hakkab tal lihtsalt igav ning teda võib tabada nö taandareng. Olen kuulanud maad nii siit kui sealt, arutanud tuttavatega, kellel sama vanad lapsed ning saanud kinnitust, et poisi jaoks on pigem kasulik hiljem kooli minna kui varem. Võibolla oskavad siinsed nõustajad anda soovitusi või nõu oma kogemustele toetudes, mida antud olukorras teha. Laps ei käi hetkel veel üheski eelkoolis ja me ei ole mittekuidagi valmistunud selleks, et laps sellel sügisel koolis peaks hakkama käima. Laps on sotsiaalselt küps - seltsib kergelt, on julge, saab hakkama eakohaste ülesannetega. Ka ei valmista talle raskusi arvutamine ja lugemine ning muud tema eale kohased ülesanded. Küll on mõningasi probleeme püsivusega - üle 20 minuti on lapsel keeruline ühe tegevuse kallal püsida (va. joonistamine, sellega võib ta tegeleda järjest pikka aega). Tean, et kirja põhjal on võimatu öelda, kuidas peaksin otsustama, aga ennekõike soovin nõu just teie praktikast ja kogemusest lähtudes. Olen ise seisukohal, et kooliiga on pikk ja lapse mänguaeg võiks olla pikem - see on ju samuti tema jaoks arendav! Ette tänulik olles!
Koolivalmiduse üle otsustamine on üks keeruline ülesanne. Sageli soovitatakse tõesti poisse võimalikult hilja kooli panna, sest nad on tihti oma arengus tüdrukutest veidi maas. Kuid tegelikult tuleks kooliküpsust hinnata just teie lapsest lähtuvalt ning siinkohal julgustaks kuulama lasteaiaõpetajate soovitusi. Nemad tegelevad teie lapsega piisavalt põhjalikult, et head nõu anda. Lapsel võib tõesti lasteaias igav hakata, kuid ka hiljem kooli minnes võib tekkida tüdimus, sest ta on teistest oma arenguga liialt ees. Tulemuseks on koolirõõmu ja huvi kadumine juba esimesel kooliaastal ja sellest oleks väga kahju.
Olete ise juba oma kirjas välja toonud hulga asju, mida teie poeg oskab ning ilmselt on teil ka hea ülevaade, mis kooliküpsus on. Igaks juhuks toon välja, et kooliküpsuse juures on arvutamis- ja lugemisoskustest määravam sotsiaalne ja emotsionaalne küpsus. Toote isegi välja, et teie laps on seltsiv ja julge. Laps peab oskama leida teiste lastega kontakti, teistega arvestama. Näiteks võib jälgida, kuidas ta teistega koos mängib, ühistest mängureeglitest kinni peab, oma järjekorda ootab jm. Enda vajaduste väljendamine on samuti oluline, nii nagu ka oskus endaga hakkama saada. Näiteks end ise riidesse panna, oma asjade eest hoolitseda jne.
See, et teie poeg üle 20 minuti ühe tegevuse juures ei püsi, on vägagi eakohane. Kooli minevalt lapselt pikemat keskendumisaega ei maksa oodatagi ja sellega koolis õpetajad oma tunde üles ehitades ka arvestavad.
Kirjutate ka, et laps ei ole käinud eelkoolis ja mulle tundub, et see teeb teid veidi murelikuks. Lasteaias antav õpe peaks olema sama hea kui eelkool. Lapsed peavad oskama õpetajat kuulata, instruktsioone jälgida, peavad suutma paigal püsida. Lasteaias õpetatavad asjad ja tegevused ongi ettevalmistus kooliks. Teie kirjast saan ka aru, et laps on ilma eelkoolitagi sellise ettevalmistuse lasteaiast saanud.
Kindlasti küsige ka oma pojalt, mida ta kooli minekust arvab, kuulake tema mõtteid ja tundeid sellega seoses. Teema võib tema jaoks olla sama äkiliselt kerkinud, kui teie jaoks ning tal on kindlasti oma arsaam asjast. Kui otsustate ikka kooli mineku kasuks, siis kaasake teda kooli valimisse ja otsustesse, mida teete.
Kui aga olete ikka veel kahtlev, siis rääkige veel lasteaiaõpetajatega. Küsige infot juurde ja selgitage, mis teile muret valmistab. Oluline on kõigile küsimustele vastused leida, et kooliotsust langetada.
