Mul on väga tubli tütar, tunnistusel viied, olümpiaadidel head tulemused, trennides ja ringides väga tubli ja tahab teha rohkem, kui tema kohus on.
Mure selles, et ma näen, kuidas ta "närtsib" - ta teeb liiga palju ja on liiga püüdlik. On näha, et ta lihtsalt pingutab üle. Ta õpib salaja tunde ette - lisaks tavalistele koolitöödele. Miks ta nii pingutab, ma ei tea - ta nö lahtise peaga ja tal niisamagi koolis lihtne. Õpib ta 6.klassis juba.
Me pole kunagi nõudnud temalt, et ta peaks midagi saavutama. Oleme tunnustanud tublide tulemuste eest igal kujul. Kodune õhkkond on ka normaalne. Millest selline enesetõestamine - lagi on ju saavutatud, viitest paremaid hindeid ei panda ja esimesest kohast kõrgemaid kohti ei saa. Ta saab laeni väga kergelt, kuna on sünnipäraselt andekas, miks siis veel vaeva näha ja ennast niimoodi vaevata.
Olete oma tütrega rahul ja samas mures, et ta võib tohutu õppimisega oma tervist kahjustada.
Olen ise olnud tubli õpilane ja seda ilma vanemate sunnita. Mulle meeldis õppida ja ilmselt ka silma paista. Tagantjärele olen endalt küsinud, kuivõrd võis selle taga olla sisemine ebakindlus, soov sel moel kindlustada oma positsiooni klassis. Vastuseid pole. Praegu on küll hea, kui kõike kunagi õpitut saab loovalt kasutada ja omavahel ühendada.
D. Goleman kirjeldab "Emotsionaalses intelligentsuses" voo seisundit, milles kõike haaratakse ja omandatakse kergelt. Tähelepanuväärne on, et selleni jõuavad andekad lapsed, kes on harjunud süstemaatiliselt õppima. Lihtsalt andekusest ei piisa.
Loomulikult võib tütre püüdluste taga olla hirm võimalike kohutavate tagajärgede ees, kui ta ohjad lõdvemale laseks: kartus mitte pääseda soovitud koolidesse või häbi klassikaaslaste ees, kui ta alla 5 saab. Ka võib olla õigus Tiiul, kes oletab, et laps teab, et armastate teda tublina, kuid võib peljata, et kehvemate tulemuste puhul suhtuks Te temasse teisiti.
Kirjutate, et olete teda tunnustanud tulemuste eest. Aga kuidas ja kas olete tunnustanud ja väärtustanud lihtsalt teda ennast, ilma igasuguste tulemusteta?
Võimalik ka, et Teie laps väärtustab õppimist ja kohusetundlikkust. Olete Teie isaga tublid ja kohusetundlikud inimesed, kes teevad kõike nii hästi kui saavad? Või on lapsel tublisid vanemaid vendi - õdesid, kellest kehvem ta ei taha olla? Või mõni sugulane, keda kuskil eeskujuks tuuakse?
Rääkige lapsega ja kuulake teda. Väljendage oma muret selle üle, mida kardate, mida suure koormusega õppimine tema jaoks kaasa võib tuua. Kuulake, mille pärast selline õppimine talle tähtis on. Arutage koos, mis ja kuidas oleks piisav. Sõnastage ta hirme ja kahtlusi, kui neid on. Ja kinnitage oma tingimusteta armastust tema suhtes nii tegude kui sõnadega. Võtke aega ja leidke, kuhu minna ja mida koos teha, nii annate talle võimaluse õppimisest veidi eemal olla ja samas saate koosolemisest rõõmu tunda.
Kas lapsel on sõpru? Toetage sõpradega suhtlemist ja ühiseid ettevõtmisi. Nii saab õppimise kõrvale lisada teisigi elus olulisi väärtusi, mis tütre maailma rikastavad.
Nauditavat koolivaheaega!
