Tere! Tean,et asjad ei pruugi nii hullud olla kui mina seda ette kujutan,kuid kardan ikkagi.Laps läheb septembris kooli.Ta on mul väga nutikas ja kiire taibuga,meeletult hea mäluga,mis õpingutes väga suureks plussiks,aga vot iseloom on äkkiline.Ta ei lase ennast kamandada ja siiani olen ainus kelle sõna austab ja kuulab.Mure ongi,kuidas ma saaksin temaga rääkida,et ta koolis ei oleks vastu ütleja ja sõnakuulmatu?muidugi ma ei tea,kas see nii hakkab olema,aga kuna ta pole lasteaias käinud,ei tea ka kindlalt väita,et ta grupis hakkama saab. Loodan,et väljendasin ennast piisavalt selgelt,ehk see venelasena eesti lapse ema olemine on ka barjääriks koolis,millega pean ise ka võitlema ja pingutama,aga see juba teine ooper.
Olete mures, kuna teil ei ole kogemust, kuidas teie laps koolis võib hakkama saada. Ütlete, et laps on äkilise iseloomuga ega kannata kamandamist. Tahaksite teda kuidagi ette valmistada ja rääkida talle, et ta koolis sõnakuulmatu ei oleks. Saan aru, et laps ei ole lasteaias ega mujal koos teiste lastega pikemalt olnud.
Ema mõju on lapsele kahtlemata väga oluline, kuid iga aastaga muutuvad aina olulisemaks ka eakaaslased, kellega lõpuks suureks saades koos täiskasvanute maailma minnakse. Omaealistega õpitakse sotsiaalseid suhteid, suhetes valitsevaid kirjutamata reegleid ja muud vajalikku. Seetõttu kahtlen, et teie saaksite teda muul viisil oluliselt kodus toetada, kui et võimaldada talle omaealiste sõpradega suhtlemist, mis aitaks tal kooliks valmistuda. Kui teie laps ei ole käinud lasteaias, siis oleks hea, kui ta saaks käia veel mõnes eelkoolis, et harjuda tunni formaadi ja ülesannete täitmisega klassis.
Koolis sõltub küllalt palju ka klassijuhatajast, kes loob lapsega suhte ja oskab aidata lapsel kooliga kohaneda. Kuna ette ei saa teada, kuidas lapsel minema hakkab, siis pole põhjust ka ette lapsele rääkida sõnakuulmatusest. Pigem on lapsel vaja õppida aru saama, millised on teiste inimeste vajadused. Seda õpib ta siis, kui teie väljendate talle ausalt oma vajadusi. Koolis on oluline, et laps õpiks probleeme lahendama, enda vajadusi väljendama ja teiste vajadusi piisavalt mõistma. Samas ongi kool see koht, kus õpitakse alles eluks vajalikke oskusi ka sotsiaalses mõttes. Kui laps on ainult kodus olnud, siis võib talle paljude teiste lastega koos olemine mõjuda väsitavalt ja ebakindlust tekitavalt, kuna tal ei ole kogemust. Seega võite mõelda, kas on võimalik nüüd kevadel leida lapsele tegevusi, kus ta saaks harjuda olema koos eakaaslastega.
Usun, et iga ema on natuke mures, kui laps läheb esimesse klassi. Igal lapsel on omad eripärad ja vajadused ning kunagi ei saa teada kindlalt, kuidas koolis minema hakkab. Üldiselt võib öelda, et koolis võiks usaldada lapse ja õpetaja suhet. Laps peaks saama õpetajalt piisavalt tagasisidet ja toetust, et ta hakkaks oskama kooli reeglite järgi toimetama, käituma ja õppima. Kool on ju lapse jaoks. Vanematena saame olla lapse kõrval, kui ta abi küsib ja vajab.
