Mure nimelt selline ,et 1.klassist peale ei meeldinud lapsele koolis käimine see oli just nagu sunniviisiline igahommik samuti ka probleemid käitumisega.Käisime aasta psüholoogi juues ja saime diagnoosi Aspergerile omased jooned ja Ath.
Koolipoolne otsus oli koolivahetus , mille me ka tegime nüüd käib Masingu koolis ,kuid nüüd on asi just hullemaks läinud ,õppimine pole enam see mis enne 2 tulevad kuigi hea peaga poiss ainuke nõrk külg on kirjutamine.Kodustetööde õppimine on õudne ta karjub , lõugab loobib asju kui püüad rääkida läheb asi hullemaks.Kardan, et väiksem poiss võib nii viga saada .Mida ma tegema pean kuidas nende hoogudega hakkama saada.
Tänan
Aspergei sündroom on üks autismi spektri häiretest. Sel puhul esinevad probleemid sotsiaalses kommunikatsioonis, sotsiaalses interaktsioonis. Aspergeri sündroomiga lastel on raskusi keskkonnast lähtuvate sotsiaalsete vihjete tõlgendamisega. See, mis tavainimesele tundub iseenesest mõistetav, on Aspergeri sündroomiga lapsele raske. Nemad peavad paljusid sotsiaalseid oskusi õppima. Aspergeri sündroomiga lapsele on probleemiks teiste inimeste emotsioonide ja reaktsioonide lugemine või etteaimamine. Võib esineda suutmatus oma käitumise mõju teistele täiel määral hinnata. Neil on raske sotsiaalseid vihjeid talletada, mistõttu ongi sotsiaalne käitumine mistahes hetkel raske. Probleemiks võib olla erinevat tüüpi inimeste ja suhete eristamine. Sellepärast võivad need lapsed tunda ärevust ja ängistust, kuna neil puudub kaasasündinud arusaam sellest, mis tegelikult toimumas on.
Vaatamata sellele on aga Asperegi sündroomiga lastele võimalik mistahes sotsiaalse suhtlemisega seotud käitumismustreid õpetada. Igapäevases elus võib aga ette tulla selliseid situatsioone, milles ta varem ei ole olnud ja puudub konkreetne teadmine just selles olukorras käitumiseks. Sellepärast võivadki nad teistele arusaamatult käituda. Tavaliselt saavad nad siis negatiivse hinnangu osaliseks ja see süvendab Aspergeri sündroomiga lastes ärevust ja rahutust ning sisemist ängi.
Aspergeri sündroomiga lapsel võib palju raskeid momente tekkida sõprussuhetes. Kui teised ei taha temaga koos olla, siis ta solvub või muutub agressiivseks, sest ta ei saa aru miks temaga mängida ei taheta. Võimalik, et tema ise rikkus reegleid, kuid seda enda teadmata. Teised aga eemalduvad. Oluline on, et enne mistahes tegevust temale selgelt ja vajadusel mitu korda selgitada mis hakkab toimuma, kes mida teeb jmt.
Lapsevanematel ja õpetajatel on vaja teada nende laste arengu eripära, et osata nendega õigesti käituda.
Paljud Asperegei sündroomiga lastel on kergem rääkida omaenda erilistest huvidest kui laskuda vastastikku huvipakkuvasse vestlusse või tegevusse. See võib sotsiaalseid võimalusi piirata ning viia sotsiaalsesse isolatsiooni ja tõrjutuseni.
Aspergei sündroomiga laste mõttejäikusest võivad tuleneda raskused planeerimisel, ettenägemisel ja järjestamisel. Siit ka kiire solvumine või ootamatu emotsionaalne reaktsioon, sest ta ei ole suuteline nii kiiresti ümberlülituma.
Aspergeri sündroomiga lapsed vajavad toetust, et aru saada, kui kaua nad peaksid rääkima, enne kui teisele sõna annavad. Näiteks anda rääkimiseks teatava pikkusega ajavahemik, kasutades taimerit või kella. Seejärel võiks olla kellegi teise kord. See võib lõpuks anda lapsele suutlikkuse mõõta kõnelemiseks õiget ajavahemikku. Hiljem võib seda varieerida.
Aspergeri sündroomiga lapsed vajavad pidevat suunamist ja juhendamist. Nad ei suuda koheselt uut olukorda enda jaoks tõlgendada ja puudub vastav oskus sellele reageerimiseks. Neil lastel on raske aru saada ja mõista, mida teised mõtlevad või tunnevad. Nad ei taju kuidas tema käitumine teistele mõjuda võib. Siis võib talle kasuks tulla ise kontrollida, kuidas neil teistel läheb. „Kas ma tegin midagi valesti? Kas ma tüütan teid?“. Abistajaks võib olla ka keegi kaasõpilastest, kes oleks talle mentoriks.
Kodus vajavad need lapsed eelkõige kindlat süsteemi ja reegleid ning empaatilist mõistmist ja abi iseenda tunnete tundmaõppimiseks. Nende laste äng nagu karjuks: „Aidake mind, ma ei saa aru mida ma valesti teen!“.
Aspergeri sündroomiga lapsed võivad mingit emotsiooni kogeda ilma mistahes reaalse arusaamiseta, mida see tegelikult tähendab. On vaja aidata neil lastel oma tunnetele nime andma ja nendega füüsilisi aistinguid seostama. Siis võivad nad olla suutelised märkama, millal nad end sel viisil tundma hakkavad ja teistele sellest teada anda.
Need on vaid üksikud mõtted, kuidas aidata neid lapsi eelkõige mõista ja nendega toime tulla. Kindlasti on vaja, et lapsele õpetataks erimetoodikaga sotsiaalseid oskusi.
Rohkem infot lapse abistamiseks leiate: www.asdtherapy.co.uk
3 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
2 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
