Mul on mure 4 aastase tütrega.Igal hommikul ärkab ta juba mõttega,et ta EI TAHA lasteaeda minna.Siis saame kokkuleppele,ta paneb riidesse ja harva on ta nõus minuga lasetaeda minema.Aga lasteaia juures hakkab ta hüsteeriliselt karjuma ja pole nõus lasteaeda minema.Kui vägisi ta lasteaeda saan,on ta päev otsa seal ilusti.Nüüd pole ta nõus kodus riidessegi panema, muust rääkimata.Ja kui tööle pean minema,hakkab ta hüsteeriliselt kodus röökima ja täna jooksis mulle sokkide väel järgi.Kui üteln et läheme koos lasteaeda,pole ta sellega ka nõus.Meil on kodus vanaema, kellega ta päeval on kodus.Ongi suur mure,miks ta käitub nii?Õhtul räägime,talle meeldib lasteaias käia ja on nõus minema,aga hommikul on kõik muutunud.Kuidas ma peaksin käituma?
Olete segaduses ja mures - laps väidab, et talle meeldib lasteaias käia, kuid ometi näitab üles suurt vastumeelsust sinna minekul. Küllap on teil emana üsna raske minna tööle, nähes lapse igahommikusi nutuhooge ja hüsteeriat. Arvatavasti on lapse sellisel käitumisel oma põhjus, kuid lapsed ei pruugi osata seda seletada. Võimalik, et talle tõepoolest meeldib lasteaias olla ja tema äge reageeringu tuleneb millestki muust, sageli on lastele raske olla terve päev emast lahus Kirja põhjal on seda raske oletada, kuid lastel võib esineda hirme väga erinevatel põhjustel. Näiteks võib laps muutuda ärevaks peres toimunud muutuste tõttu, nt elukoht või muu elukorraldusse puutuv, mõne pereliikmega seotud muutused, ema tööle minek, hoidja vahetus, vanemate pingelised suhted, lahutus jne. Selgust võib anda, kui leiate seose, millal lapsel kirjeldatud hüsteeriahood ja mis sellel ajal peres veel toimus, muutus. Vahel kandub lapsele üle ema või isa stress, mured, tervislik seisund jne. Lapsed ei pruugi osata seletada, kuid nad võivad kogeda ärevust, hirmu, mis kutsub esile seletamatuid reaktsioone ka seni probleemideta kulgenud olukordades.
Niisiis, mis ka lapse nutuhoogude põhjuseks võib olla, on peamine suhelda temaga rahulikult ja kannatlikult, pakkuda talle niipalju tuttavat ja turvalist elukorraldust kui võimalik, olla temaga koos, sh pakkuda ka füüsilist lähedust. Koosolemist ja tähelepanu pakkuge talle ka muul ajal, mitte ainult siis, kui ta lasteaeda minekust keeldub, nutab või protestib. See läbi toetate tema turvatunde kujunemist, head enesetunnet. Laps vajab kogemust, et tõepoolest on kõik hästi.
Jälgige kindlasti ka enda meeleolu , seda eriti lapsega suheldes ning kindlasti lasteaeda minekust rääkides. Lapsed tunnetavad sageli vanemate pingeid, samuti ebakindlust. Lähedase inimese, eriti ema ärevus kandub väga sageli ka lapsele. Kui aga laps kogeb, et vanem ise on rahulik, sõbralik ja kindlameelne, veel parem rõõmus ja muretu, seda turvalisemalt tunneb end ka laps.
Seega, kui ei ole selgunud ühtki asjaolu, mis viitaks, et lapsel oleks lasteaias halb, et tema suhtes oleks keegi ilmutanud tõrjuvat, kiusavat, agressiivset või muul moel lapse enesetunnet kahjustavat käitumist, siis jätkate rutiinset elukorraldust, vältige vaidlusi, kauplemisi, pikki seletusi lastaeda minekuga seoses. Julgustage last rääkima oma tegemistest päeval, tema kordaminekutest ja elamustest. Vestelge lasteaia õpetajatega, ka nemad tähelepanelikud märkamaks lapsega toimuvat, millised mänge mängitakse, mida lapsed räägivad, kuidas omavahel suhtlevad – see kõik võib anda infot lapse enesetunde ja ka murede kohta.
Olles ise emana rahulik ja rõõmus, lapsega käitudes jätkuvalt kannatlik ja mõistev, kui laps saab vabalt väljendada ka oma emotsioone, sh ka vastumeelsust, kartmata, et ema teda või tema tundeid hukka mõistaks, siis on tõenäoline, et peagi mööduvad teie lasteaeda minekud heatujulisteks.