|
Merje
Külaline
|
|
Postitatud 31.05.2011 kell 22:40
|
Tere!
Peres on 2 poissi - 1,5 ja 3,4 aastased. Sooviksin minna sügisest väikese koormusega tööle. Vanemat poissi harjutasime lasteaeda juba eelmisel sügisel, aga ta oli tihti haige ja võtsin ta lasteaiast ära, sest leidsin, et olen parem kodus kahe terve lapsega kui kahe haige lapsega. Kohanemise poolest polnud kasvatajate meelest probleemi, kuigi poiss sonis öösiti, et ei taha lasteaeda minna. Lasteaeda mineku soovi pole tal ka aasta jooksul kordagi peale tulnud.
Nooremat last ei pane ma veel sel sügisel lasteaeda. Püüame mehega kahepeale hakkama saada.
Tundub, et talle ei sobi eriti temaealised lapsed, välja arvatud juhuslikud kohtumised, kus ta naudib uusi huvitavaid inimesi. Ta kardab planeeritud kohtumisi. Laps on ka üsna arg: kardab mürisevaid asju (muruniiduk, mootorratas, trellpuur).
Kodus olles tegutsevad nad vennaga koos ja väiksem tunneb end üksikuna kui vanemat venda kodus pole. Muidugi lähtuvad tegevused rohkem noorema lapse tasemest- peitused ja situatsiooninaljad. Õnneks on aastaga lapse kõne arenenud ilusasti, aasta tagasi ta ei rääkinud üle kuue sõna. Logopeed oli ka meeldivalt üllatunud kõne arengust. Eriti meeldib talle nooremat venda kamandada, noomida ja ka lohutada (jäljendab mind).
Küsimus on nüüd järgmine: kas on mõtet panna vanem laps lasteaeda kui väiksemaga peab nagunii keegi kodus olema? Järgmisel sügisel lähevad mõlemad lapsed lasteaeda aga seniks oleks neil koos lõbusam koos olla. Kindlasti ei leia ma koduste toimetuste ja kahe lapse kõrvalt nii palju huvitavaid ja arendavaid tegevusi kui seda pakub lasteaed. Aga kuidas pikalt kodusolek ilma omaealisteta lapse arengule mõjub?
|
|
