Sain lasteaiast lapse arengut iseloomustava lehe. Kõik ilus ja kena, kuid üks lause on jäänud veidi närima: "Laps eakohasest arengust ees, sobiks arengult ja sõnavaralt kokku 4-5aastastega.". Samas sellisel juhul oleks ta 1-2aastat teistest noorem ning tahes tahtmata jääks seetõttu ka hiljem lasteaias rühma kordama, sest enam ei saa ju last varem kooli panna kuigi ta võib selleks ajaks juba kooliküps olla. Lisaks sellele on tal oma rühmas tekkinud päris mitmed head sõbrad, kellega veedab meelsasti aega ja kodus muudkui tahaks nendele helistada ning külla kutsuda.
Mure on üsna suur, sest ees ootamas rühmavahetus (sõimeaeg sai ümber) ning ka juhataja tahaks teda hea meelega panna endast vanemate juurde. Häda pärast oleksin nõus ehk liitrühmaga, kuid siis jääksid sõbrad teise rühma ja nendega kohtuks vaid õues mängides.
Kuidas soodustada kodustes tingimustes lapse edaspidist arengut, et see ei jääks seisma vaid liiguks stabiilselt edasi? Hetkel on mõistus otsas, sest siiani on lapse arendamine käinud just nii nagu temal selleks soovi olnud ehk siis kui me koos oleme ja temal endal on huvi selle vastu. Õpetajad olid lasteaias täitsa hädas viimases lõpus, sest laps tunneb numbreid sajani, samas kui teistele õpetatakse ühekohalisi. Tähti küll veel väga ei tunne, kuid ka need hakkavad juba vaikselt tulema ja seda kõike ilma erilise õpetamiseta: lihtsalt haarab lennult kui huvi on.
Lapse arengu kohta lasteaiast saadud info on teid tõsiselt mõtlema pannud ja nüüd on raske valida, kas laps peaks jääma oma vanuserühma ja kas see võiks mõjuda tema arengule pärssivalt või on talle parem liituda suurematega. Kõige selgemalt on teie laps oma eakaaslaste arengust ees võimekuses matemaatikas. Muretsete, kuidas see mõjuks lapsele, kui tema senised sõbrad jääksid maha. Mõned lapsed leivad kiirest ka uusi sõpru, teistel kulgeb kohanemine, uute kaaslastega ja õpetajatega harjumine raskemini. Küllap olete teie hea ekspert hindama, kuidas teie laps kohaneks ja uusi sõpru leiaks. Igal juhul ei ole mõistlik teha suuri muutusi ilma endale selgelt teadvustamata, kas see eesmärk on seda väärt. Teistpidi ka võite mõelda, et mis juhtuks, millest laps ilma jääks, kui ta jääks oma tuttavasse rühma. Kas on midagi, mille otsustamisega võiksite juba praegu hiljaks jääda?
3-4.aastase kohta on küllap vara öelda, millised tema võimed ja potentsiaal on? Mõned oskused ja võimed avalduvad hiljem, iga laps on milleski andekas ja igal lapsel on midagi, mis tal väga hästi välja ei tule. Teie laps tunneb end hästi arvude maailmas ja sobiks lahendama hoopis keerulisemaid ülesandeid. Kas neid võiks talle ka nüüd pakkuda? Kui liitrühmas peaks õpetaja nii või teisiti arvestama erinevate vanusega, kas ka tavarühmas saaks arvestada laste eripäradega? Praegu on nad nö hädas, kuid kas see tähendab, et neil ei ole võimalik, talle sobivaid ülesandeid anda? Eeldab see täiendavad ajakulu, teist õppematerjali , lisa ettevalmistust vms. Võimalik, et nendele probleemidele on ka teisi lahendusi, kui lapse teise rühma saatmine. Arutlege selle üle lasteaia õpetaja ja juhtajaga. Kas on olemas selles vanuses lastele lisaks huviringe, mis talle sobiksid? Küllap on pedagoogid ka pädevamad teid juhendama, mida kodus saaksite ise teha, et lapse huvi säiliks ja areng jätkuks talle sobivas tempos. Samas on tähtis, et lapsel selles vanuses oleks piisavalt aeg mängida ja joosta.
Enne kui otsustate mõelge läbi ka teised mõjud. Lapse arengul on palju erinevaid tahke, olulised on paljud erinevad oskused ja eeldused, näiteks sotsiaalsed oskused, verbaalne võimekus, kujutlusvõime ja loovus, mälu, keskendumine, käeline tegevus, füüsiline areng jne. jne. Seega ainult mõne kindla oskuse alusel võib olla ennatlik teha valikuid, tähtis on lapse üldine ja mitmekülgne areng.
Kindlasti oleneb palju õpetajast ja tema valmisolekust tegeleda rühmaga, kus lapse erinevused on suuremad, nende võimekus ja huvitatus erinevate tegevuste vastu ebaühtlane, rääkimata laste isiksuslikest eripäradest. Õpetaja peaks vahel olema justkui imeinimene, et kõike arvestada ja seejuures igale lapsele parimat pakkuda. Et leida, mis on lapsele parim, on hea kontakt ja usaldussuhe õpetaja ja vanema vahel on äärmiselt tähtis.
Mõelda tasub sellele, et lapse arengut ja õppimisvõimet mõjutab oluliselt ka lapse üldine enesetunne, emotsionaalne rahulolu, hea kontakt ja head suhted ümbritsevate inimestega, sh nii kodus kui ka lasteaias. Positiivsed emotsioonid võimaldavad lapsel hoida uudishimu, aktiivsust, tähelepanelikkust, loovust jne. Võimalik, et laps tunneks end mõlemas rühmas hästi või vähemalt kohaneks kiiresti, oleks rõõmus ja säiliks tema huvitatus uuele ja vajalikud eeldused tema arenguks.
Niisiis, on asju, mida ette ei teagi. Te teate seda, mis on praegu, kuid mida toob kaasa muutus, seda on raske oletada ja see on alati riskiga seotud. Mida te ka praegu ei otsustaks, on see valik, mida saate teha arvestades praegust olukorda, infot, mis teil on. See otsus ei ole pea ju olema lõplik, uute asjaolude ilmnemisel saate teha sobivamaid valikuid.
