Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kool ja lasteaed :: laiskus tüdrukus

14 aastase ema
Külaline
Postitatud 03.01.2011 kell 01:40
Tere ! Minul on kodus tütar kes on 14 aastane ja hakkab kohe-kohe 15 saama .
Temaga on selline probleem et hinded on tal väga kehvad , ei ole ka väga haruldane kui veerandiks mõni 2 matemaatikas tuleb .
Tüdrukul on tekkinud ka kavaler kellega on suhted väga tõsised . Poiss muidugi tubli noormees , viisakas ja kõikke muud head aga suhe juba nii tõsine et tema pärast tekki lapsel soov minna linna suurimast ja tähtsamast koolist maakooli . Tükk aega oli siis sellega ka probleeme kuni lõpuks kooli ära vahetasime ( algavast veerandis on tüdruk uues koolis )
Kodus on aga tüdrukuga suuremad probleemid kui koolis . Kooli asjade eest hoolitseb ta üldjuhul ise ja kui vähegi võimalik siis pingutab veerandi lõpus et kõikke korda saada . Kodus ei sa ta oma isaga läbi . Tülitsevad koguaeg , on ainult 2 teemat millest nad räägivad : tüdruk küsib raha ; isa annab koduste tööde korraldusi . Kodustes töödes tütar meid ei aita , isegi pesumasinat ei oska tööle panna , pesu pesen üldjuhul mina . Praeguseni see pole mind kui ema häirinud aga tüdruk juba 15 saamas ja siiani midagi erilist teha ei oska . Kas poleks juba aeg sellised asjad ära õppida ? Oli poisiga ühte kooli tõstmine ikka hea mõte ?Mida tegema peaksin ? Valjan väga abi . :/
Auli Kõnnussaar
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 05.01.2011 kell 09:45
Ütlen alguses mõne mõtte üldiselt selle teema kohta. Selles vanuses hakkavad lapsed aina rohkem tegema oma valikuid. Noored otsivad iseendas võimet valida, otsustada, tunda ära oma tõelisi soove, lasta lahti vanemate soovidest jne. Iseseisvumine ei ole kaugeltki lihtne protsess. Iga valikuga kaasnevad ka tagajärjed, mis ei pruugi olla alati meeldivad kõigile osapooltele. Vanemad saavad aidata noort inimest, kui nad lasevad aina rohkem kontrollist lahti ning püüavad hoida ja ehitada usalduslikku suhet. On teada, et selles vanuses ei saa enam last kasvatada. See oluline töö on tehtud juba esimese 7-10 eluaasta jooksul. Tuleb hoida/luua suhe ja kontakt noorega ning püüda arusaada tema maailmast ja püüdlustest. See aitab tal endast paremini arusaada. Tuleb toetada tema loomulikku vajadust iseseisvuda. Toetada ka siis, kui ta teeb vigu ja vanemal on valus seda vaadata. Ka aastane laps ei õpi käima ilma kukkumisteta. Oluline on, et noor leiaks vajadusel oma vanema toetavad ja soojad silmad, et julgeks jälle "püsti tõusta" ja uuesti proovida.

Kirjast ei selgu hästi, milline on teie enda suhe tütrega? Isa ja tütre suhe seisneb pigem tülitsemises. Tütar küsib raha, et oleks võimalik teha omi valikuid ja järgneda oma soovidele. Isa püüab kohustada tütart koduseid töid tegema. Kooli asjadega tuleb ta peamiselt toime, kuid vahel mõnes aines jääb ka mitterahuldav hinne. Ütlete, et kavaler on igati tubli ja meeldiv, kuid olete mures suhte tõsiduse pärast.

Mida siis teha? Kuigi ma ei tea, milline on teie enda suhe tütrega, annan ma siiski mõned soovitused, mida võite proovida.

1. Looge või hoidke tütrega lähedast suhet. Mida see tähendab? Lähedus saab tekkida, kui inimesed lasevad teise endale lähedale. Kui inimesed näitavad teineteisele oma päris tundeid, soove, vajadusi, unistusi, ideid jne. See on nö maskide ja kaitserüüde ära võtmine. Kuid keegi ei võta oma kaitserüüd ära, kui ta kardab, et teda rünnatakse. Seega on tähtis kuulata kõike seda, mis on teie lapsele hetkel oluline. Kuulata huviga, kuidas tema hetkel maailma tajub, millised on tema arusaamad ja unistused. Täiesti teadlikult tuleb kõrvale jätta hinnangud, soovitused, õpetused, kriitika, sest need mõjuvad rünnakuna tema sisemaailma vastu. See on vanemale vast kõige raskem, sest vanemal on omad kogemused ja vanem tahab oma armastusest lapse vastu, hoida teda eemale raskustest ja nö vigadest. Kuid kui vanem ei luba lapsel iseseisvuda, siis ta ei saagi oma kogemusi ega õpi ise otsuseid tegema. Sel juhul teeb noor veel palju aastaid neid otsuseid, mida keegi targem ütleb ning tõenäoliselt leiab end ühel päeval aastate pärast elamas elu, mis ei ole tema oma.

2. Lähedane suhe eeldab, et ka teie ise olete siiras ja ehe oma tütrega. Selleks oleks esmalt hea ise endas selgust saada. Mis tundeid tütre käitumine ja valikud teis äratavad? Abitust, hirmu, süütunnet, või hoopis imetlust, rõõmu? Mis teid ennast elus rõõmustab? Kas teete seda, mis rõõmustab? Mida te vajate selleks, et teha asju, mis teid rõõmustavad? Mida mäletate oma elust, kui olite tütre vanuses? Läbi milliste valikute tegemise kasvasite ise täiskasvanuks? Võite nendel ja paljudel teistel teemadel ise mõelda ning võimalusel ka oma sisemaailma tütrega jagada. Sellised vestlused aitavad lastel õppida oma vanemaid tundma ka inimestena. Sel juhul taju laps oma vanemat enam tüütu ja kamandava valvurina, kellele oleks vaja pisivalesid rääkida, selleks et oma vabaduse hetkedeni jõuda.

3. Kodutöödest. Ütlete, et kodustes töödes ta ei aita ja küsite, et kas peaks juba oskama. Arvan, et kindlasti võiks selles vanuses tütar teid kodus aidata. Kuid koduseid töid ei ole vaja lasta teha kasvatuslikul eesmärgil. Sel juhul ei taha seda teha ka laps, sest ta tunneb, et keegi tahab temast nüüd „korralikku“ inimest kasvatada, tema aga tahab end juba ise kujundada ja leida. Pigem soovitan teil endasse vaadata ja küsida, kas te tegelikult vajate üldse abi majapidamises. Mida rõõmustavat te ise võiksite teha, kui teil jääks aega ja energiat rohkem üle. Seejärel võite tütrele sellest rääkida ja öelda, et teid rõõmustaks see,kui tema võtaks mõned tööd enda peale. Hea, kui tema saaks pakkuda oma valikud, mida ta teha tahaks. Ja teie võiksite pakkuda omad valikud, millised kohustused teie ära annaksite. Seejärel võite koos otsusele jõuda, nii et kõik oleksid võimalikult rahul. Oluline on rääkida oma vajadustest ja vältida hinnanguid ja kriitikat. Kui isa suudab hinnangutest loobuda, siis võiks ka tema selles perevestluses osaleda. Selline vestlus võib kujuneda vahel päris lõbusaks jameeldivaks kõigile. Kui selgub mõne aja pärast, et see kokkulepe ei toimi, siis võib jälle maha istuda ja arutada, et miks siis ei toimi ja kuulata iga inimese vajadused uuesti ära ning teha uued kokkulepped. Tütar tunneb end sel juhul olulise perekonna liikmena, kes saab anda oma olulise panuse. Ta tunneb, et temal on mõju ja ta saab kaasa aidata, et vanem saaks midagi rõõmustavat teha. Lapsed tahavad oma vanemaid rõõmsatena näha Smile
4. Kui tunnete siiski vajadust jagada tütrele oma elukogemust, siis tehke seda austades tema ärkavat iseseisvust. Küsige, kas ta on nõus võtma aega ja kuulama teie arvates olulist asja. Leidke endas see koht, kus te suudate mõista, et ta ei pruugi teie kogemust kohe täna arvestada. Kuid võimalik, et kunagi tulevikus võib see olla talle oluline. Lubage tal ise otsustada, kas ta võtab teie nõu kuulda. Huvitav paradoks on see, et mida rohkem vanemad suudavad kontrollist loobuda, seda rohkem nende mõtted ja soovitused lapsele mõju avaldavad.

Ükski soovitus ei muuda teismelistega kasvamise aega probleemivabaks, kuid nendest probleemidest ja valudest on võimalik minna pehmemalt läbi. Oluline on otsida seda, mis teid rõõmustab nii teie lapses kui ka elus üldse. Laps vajab rõõmsaid vanemaid ja võimalikult armastavat õhkkonda kodus!

Selleks, et saada lisaks ideid ning võtta aega, et leida endas üles rohkem kannatlikkust ja mõistmisvõimet soovitan lugedaThomas Gordoni „Tark lapsvanem“, Jesper Juuli „Sinu tark laps“ või minna Gordoni Perekooli.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!