Minu poeg läks 2. klassi ja juba täna sain õpetajalt info, et laps ei vasta tema küsimistele ja ei tööta tunnis kaasa. Räägib pinginaabriga juttu ja isegi kõrval seismine ei aita. Õppimised on märkimata või valesti märgitud.
Probleeme oli juba eelmisel aastal, sest ta on päris palju endasse tõmbunud ja arengus veidi maha jäänud. Tal tulevad kõik asjad aeglasemalt.
Püüan talle teist aastat selgitada, kuidas peab koolis olema ja kui vajalik on õppimine, kuid see on nagu hane selga vesi. Tuleb koju ja kui ma küsin, miks sul jälle märkus on tunnis mittekaasatöötamise pärast, siis ei oska ta ühtegi loogilist selgitust anda. Hommikul lubab, et on tubli ja teeb kõik, mis kästakse, kuid sinna see jääbki.
Kardan, et koolist võib tulla varsti väga negatiivne tagasiside.
Algklassides lapsed tõesti usuvad, et täna on parem kui oli eile ja probleemid enam ei kordu. Kuid samas ei oska laps oma tegevust analüüsida ja planeerida. Kui temalt küsida, miks ta jälle märkuse sai, siis vaevalt Te tõde teada saate. Seda ei tea laps ka ise.
Mis on põhjus? Antud juhul tundub, et tal on koolis mingil põhjusel raskeks läinud. Mis see põhjus on, ei saa kahjuks Teie kirja põhjal öelda. Võimalusi on mitmeid. Kõige parem oleks pööduda kiirelt kas oma kooli psühholoogi poole või siis lähimasse õppenõustamiskeskusesse.
Asjaga on kiire, sest eks iga märkuse ja negatiivse tagasisidega langeb lapse huvi kooli vastu, mistõttu ei ole hetkel abi lapsega pahandamisest. Pigem vastupidi. Kui tal miski, kasvõi pisem asi õnnestub, tuleks tunnustada ("Ma olen rõõmus, et sul täna koolis hästi läks" või "Mulle meeldib, kuidas sa ....").
Kindlasti tehke koostööd ka õpetajaga. Küllap on temalgi mõtteid, mida teisiti teha.
