Kooliaeg läheneb ja ei saa midagi teha ,et seda edasi lükkata ,sest see on jube..
Nimelt problem on selles ,et laps ei ole õpimises huvitatud .Teeb midagi vaid range kontrolli all .Kõik head hinded on tast välja pressitud ja mu närvidega saavutatud .Nad ei pakku rõõmu ..
Ta läheb see aasta 6-sse klassi ,see on üks eliitkoolidest .Koolielu algusest peale oleme püüdnud ta igat pidi aitama ja toetama...(koduõpetaja ,ise käisin kursustel et keele õpimises talle abiks olla ,kingitused edukuse eest jne..)
Kooduseid töid peab kontrollima õhtul ja kõik ülekorrata vara hommikul .Soovin kontrolli ära jätta ,kuid on nii ,et pannakse kotti tegemata ülesandeid .Läheb korralikult õpima vaid siis kui on avastatud et ta teadmised on puudulikud .Hinded koolis tal head (lõpetas 5-nda klassi nelja- viie peale ) ,
Koolis oli ka käitumisega probleeme .Kaks päeva oli koolist poppi teinud (ei olnud kontrolltööks valmis ja teine päev oli hirmus tulla põhjendamatu puudumise tõttu) .
Kontroll kontrolliks ,aga keegi ei suuda teist totaalselt kontrollida (võib kõige raskemaid koduseid ülesandeid päevikust kustutada ja pärast väidab ,et ei ole lihtsalt õpida antud ) .
Trennidega sama lugu ,teeb poppi .
Laps on varsti 12 a .Ma ei ole kahjuks kuskilt varem saadud õiged teadmised lapse kasvatamise kohta (uurin momendil raamatu "Tark lapsevanem") .Olen palju vigu teinud ,masendav on .Kahju möödunust aastatest ,et ei osanud last armastada vaid KÄSKIN ja KONTROLLIN (just nende sõnadega koolis ta iseloomustas oma ema ) .
Kas anda talle rohkem iseseisvust ,usaldada teda ??Millest alustada ?
Natalja, oled alati andnud endast parima, et oma last toetada ja aidata. Saan aru, et oled jõudnud arusaamisele, et vanal viisil käitumine ei aita ja asi läheb vaid hullemaks ning seetõttu otsidki uusi ideid ka Targast lapsevanemast. On loomulik, et avastamine, et oled teinud nö vigu, on valus. Armastad oma poega väga, kuid tunned, et ei ole osanud seda piisavalt välja näidata.
Kontrollist lahti laskmine ja esimesed sammud usaldamise suunas võivad olla emale üsna rasked. Võib tekkida hirm ja kaosesse sattumise tunne. On oluline, et sel ajal Sa leiaksid inimesed, kes Sind toetaksid. Võid osaleda Gordoni Perekoolis, minna nõustaja juurde või lugeda häid raamatuid.
Tähtis on last kuulata. Laps hakkab rääkima, kui ta on kindel, et keegi ei hakka tema mõtteid ja tundeid kritiseerima ega soovitusi andma. Kui laps saab piisavalt vabalt end väljendada, siis ta hakkab ise endast ka paremini arusaama ning leiab lõpuks ka paremad lahendused.
On hea mõelda oma soovide ja väärtuste peale. Kas laps peab käima just eliitkoolis? Miks? Kas see kool on lapsesõbralik? Kui tähtsad on tegelikult hinded? Kui tähtis on koolirõõm? Kui tähtis on Sinu ja lapse hea suhe? Kui tähtis on see, mida laps tunneb? Millised on Sinu hirmud, kui Sa ei kontrolli enam endisel viisil? Kellega Sa saad oma hirmudest rääkida? Jne
On tõenäoline, et kui lõpetad tavapärase kontrollimise, siis esialgu võivad hinded minna halvemaks. Väga hea oleks, kui õpetajad oleksid teadlikud ja toetavad. Kui vaadata ühele aastale ja nendele hinnetele kogu elu perspektiivist, siis ei tohiks see olla ju midagi hullu. Palju tähtsam tundub see, et laps õpib ennast usaldama ja saab kogeda mõistvat suhet emaga.
Ka Jesper Juuli raamat Sinu tark laps aitab uuest vaatenurgast olukorda näha.
Kui Sa hakkad vähem kontrollima, siis on esmatähtis luua lapsega siiras ja usaldav suhe. Esialgu on uus olukord ka lapsele võõras ja on tähtis, et ta ei kogeks seda kui üksi ja piirideta jäämist. On oluline, et ta näeks ja teaks, kuidas Sina end tunned ja millised on Sinu vajadused ning väärtused. Ning sama oluline on, et tema kogeks, et Sina mõistad ja kuulad tema vajadusi ja tundeid. Siis muutub võimul põhinev suhe vastastikusel austusel põhinevaks suhteks ja see pakub kõigile suuremat rõõmu.
