Sain õpetajalt e-posti teel kirja oma lapse käitumisest.
Nüüd istun ja arutlen, kuidas lapsega õhtul kodus pihta hakata.
Terve veerand on läinud suht rahulikult, kuid üleeile oli üsna samade käitumisnormide vastu eksimine ja selleteemaline vestlus.
KIRI ÕPETAJALT:
Kõigepealt eile. Üks teise klassi poiss mängis spinneriga. Sander oli meeter eemal ja jälgis teda. Äkki tegi spinner hüppe ja hüppas üle toolide. Sander hüppas järgi ja võttis selle ära. Ja jooksis ära. Kuna nägin seda ise pealt, siis ootasime koos spinneri omanikuga Sanderi naasmist. Varsti ta tuligi jalutades hoopis teisest suunast. Ja väitis mulle, et ta ei tea spinnerist midagi. Kui ütlesin, et ma nägin seda pealt kuidas ta võttis, muutis taktikat ja tõi spinneri ära (kus iganes ta seda siis ei hoidnud - kapis ilmselt, mulle ütles, et lihtsalt tooli peale pani). Ja väitis, et leidis selle maast. Kuna ma ise nägin seda pealt, siis tean, et leidmisest oli asi väga kaugel.
Teine juhtum oli täna sööklas. Sander võttis ja rikkus Karl-Eeriku söögi ära, sest Karl-Eerik ei olnud teda istuma lasknud. Karl-Eerik istus nimelt ise seal lauas...Selle peale võttis Sander mahla ja kallas mahla teise toidu peale. Ja klassis leidis, et see oli täiesti õigustatud tegu ja midagi halba selles ei olnud. Lisaks jätkus tal veel kindlat meelt mulle väitmiseks, et Karl-Eeriku EMA ei käi ju siin söömas.
Lapse käitumist juhivad kas tunded või vajadused. Laps ei tee midagi lihtsalt niisama. Kui ta nii väidab, siis pole ta ise oma vajadustest tunnetest teadlik ja vanematel on võimalus siin last aidata. Kuulake oma last aktiivselt. Vestluse jaoks võtke aega ja leidke koht, kus teid ei segata. Öelge lapsele, et soovite temaga rääkida sellest, mis koolis juhtus. Rääkige õpetaja e- kirjast ja sellest, mida sealt lugesite. Kui laps ütleb, et asjad polnud nii, siis kasutage peegeldavat kuulamist:" Kui ma sinust õigesti aru sain, siis õpetaja ei tea kogu tõde?" Ärge süüdistage last ega ka õpetajat valetamises vaid püüdke tõde välja selgitada. Laps võibki asju teisiti näha kui õpetaja. Kui laps süüdistab teist last, nt Karl Eerikut milleski, siis peegeldage, et "sulle tundus, et tema toidu mahlaga üle valamine on talle kõige parem karistus." Vestluse eesmärk oleks, et laps ise leiaks teised, alternatiivsed käitumisviisid ja saaks aru, et need kirjas mainitud ei ole just kõige paremad. Vältige lapsele hinnangute andmist ja tema süüdistamist. Need viimased tekitavad vaid trotsi ja annavad teada, et järgmine kord tuleb asju ajada nii, et õpetaja ja ema teada ei saa. Kui teil napib kuulamis- ja konfliktilahendamise oskust, siis lugege Gordoni raamatuid või minge perekooli. Mainitud oskused on parimad, et mõjutada oma lapsi nii, et suhted oleks korras ja lapsed teid usaldaks. Jõudu!
