Tere,
Kas last on mõistlik kaks aastat järjest lastesõimes hoida - nimelt on lapse sünnipäev peale 01.oktoobrit ning ta jääb automaatselt teiseks aastaks sõime. Kasvatajad ütlevad, et laps on igati arengus teistega võrdne ning oma füüsiliste omaduste poolest on ta keskmisest pikem ja tugevam.
Kuidas see mõjub lapse psüühikale ja arengule, kui ta sügisest alustab uuesti teiste väiksematega koos, kes alles läbivad kohanemisperioodi ning vanade rühmakaaslastega kohtub ta õues mängides.
Tere
Samaealise lapse vanemana mõistan teie muret väga hästi. Soovime ju, et lapse arengukeskkond vastaks tema vajadustele ja eale. Seaduste ja määruste poolt paikapandud kuupäevad ei muuda ju iseenesest midagi ja vähemalt hariduses on need sageli soovitusliku iseloomuga. Näiteks on lapsi, kes kooli lähevad pisut varem või hoopis hiljem kui eakaaslased.
Seepärast soovitan vestelda lasteaia kasvatajate ja juhatajaga, millised on võimalused ja eelkõige - milline on laps. Ehk on siiski võimalik, et laps läheb oma rühmaga edasi. Samas peab arvestama ka sellega, et kuigi lapsele on jõukohased samad asjad mis teistelegi, on aiarühma tempo hoopis teistsugune ja muidu igati võrdne laps võib oma ea tõttu kiiremini väsida. Oma kogemustest - ka minu laps sai oktoobri teises pooles 3a ja mõtlesin kaua, kas panna ta aia- või sõimerühma. Otsustasin juhataja soovitusel viimase kasuks, kuigi laps oli igati hästi arenenud ja sotsiaalne. Pole seda valikut kahetsema pidanud, sest tempo oli rahulikum, lapsi vähem ja õues sai ta ju mängida ka suurematega.
Lapse arengu osas ei saa kindlalt öelda, mis saama hakkab. Ta lihtsalt kordab läbi samad asjad, mis juba tehtud ja areneb oma tempos. Saan aru, et siin on teil põhimure seotud sellega, kas võib juhtuda, et ta läheb arengus tagasi. Arvan, et ainult sõimerühma jäämine seda ei põhjusta. Kui sellele lisanduvad ka muud suured elumuutused või probleemid, võib tõesti juhtuda, et laps nagu "unustaks" vahepeal õpitu ja käitub taas titana, kasvõi näiteks tähelepanu saamiseks.
Muidugi tooks vanem rühm uued väljakutsed, kuid siin on ka oht nagu ülalpool mainitud - laps väsib kiiremini ja mõistagi ei suuda väsinud laps kogu infot läbi töötada. See ei aita kindlasti arengule kaasa.
Psüühikast. Selles vanuses ei ole lapse sõprussuhted üldiselt väga tugevad. Seega ei pruugi laste vahetumine (loodetavasti pole ta päris ainuke, kes maha jääb) suurelt tunda anda. Loomulikult on raskem, kui kasvataja peab tähelepanu pöörama uutele pisikestele, kes alles kohanevad ning sedavõrd võib teie lapsele pööratav tähelepanu olla väiksem.
Lõpetuseks soovitan ise olla positiivne iga variandi puhul ja julgustada ka last. Kui oleme ise mures ja närvilised, on seda ka laps.
Loodan, et teie lasteaia töötajad on valmis põhjalikult arutama ja võimalusel-vajadusel vastu tulema ning 1-okt piirist mööda vaatama.
Kui on veel soovi arutada antud teema üle, olen rõõmuga valmis.
Kõike paremat!
