Poiss käib 1. klassis. Vahetunnis mängitakse kulli ja kurtis, et tema valitakse kogu aeg kulliks aga ta enam ei taha olla. Ütlesin siis, et ta võiks öelda, ettema enam ei taha kull olla ning pole nõus sellega ja ei mängi siis enam kui ikka peab kull olema.
Täna siis tuli koolist ja ütles, et 1 poiss on talle 1 krooni võlgu. Küsisin, mille eest. Tema, et oli selle poisi eest kull kuna poiss lubas talle 1 krooni. Keelasin seda raha vastu võtta ja pidasin pika loengu sellest, mida tähendab inimese väärikus ning et ta ei pea tegema niisuguseid asju sõpradega mängides, mida ta ei taha teha.
Raha ta saab iga nädal minu käest kuid täna unustas oma rahakoti lihtsalt koju.
Kas olen liiga kartlik selles suhtes, et poiss jääb teiste jooksupoisiks ning ei oska ennast kehtestada või on tegemist tavalise olukorraga laste suhetes, mis ei väärigi erilist tähelepanu? Kardan ehk liiga tema tõrjutu staatusesse langemist?
Lasteaias oma rühmas olid suhted väga head kaaslastega. Kasvataja sõnul oli poiss lasteaias "tarkuri" rollis, keda lapsed õppetundides huviga kuulasid (ilmselt mõnedel talle huvipakkunud teemadel oli ta omandanud eakohastest sügavamad teadmised).
Karin, tundub küll, et siin on probleem pigem Teil kui teie lapsel. Ma ei näe mingit põhjust, miks arvata, et poiss jääb teiste peksupoisiks. Moraali lugemise asemel püüdke oma tarkuriga olukordi arutada ja andke talle võimalus ise oma probleemidele lahendusi pakkuda. Kuulake teda ja peegeldage tagasi seda, mida arvasite kuulvat. "Sulle tundub, et oled teistest rohkem kull ja see ei meeldi sulle?" Raha loo peale võiks öelda midagi taolist, et ma olen väga üllatunud, et sa olid teise poisi eest nõus kull olema. Eile sa just ütlesid, et sulle kohe üldse ei meeldi kull olla. See annab lapsele võimaluse oma seisukohti põhjendada ja oma käitumist analüüsida. Teiepoolne moraalilugemine aga teavitab teda sellest, et ta tegi jälle midagi valesti ja ei oska kohe kuidagi täiskasvanute meele järele olla. Kuna keegi ei taha noomida saada, siis võib laps ajapikku loobuda koolist rääkimisest ja teil jääb oluline info saamata. Laps tahab tegelikult vanematelt tunnustust ja heakskiitu saada või vähemalt seda tunnet, et temaga arutatakse asju ja ta võib ise oma käitumise valida. Isegi tehtud vigadest saab õppida ja nende tegemist ei tohiks küll kellelegi pahaks panna. Õppige aktiivset kuulamist ja kasutage seda oma lapsega suhtlemisel. Nii saate kõige õigema pildi koolis toimuvast ja vajadusel saate ka last aidata.
