Saatsin täna oma veidi köhiva lapse lasteaeda ja tunnen end sellepärast halvasti, sest tean, kui paljud taunivad sellist käitumist.
Terve eelmise nädala oli laps nohu-köhaga kodus, ehkki mees oli mul komandeeringus ja mul endal väga tihe töönadal ja palju aega ja vaeva läks lapsehoidjate leidmisele. Nädala lõpuks oli pingelangus nii suur, et reede õhtul olin ise palavikus. Rõõmu tegi vaid see, et laps oli terveks saanud. Ja täna öösel hakkas ta jälle köhima Mees köhib mul juba pikemata aega ja keeldub selles ravimisväärset probleemi nägemast - ehk sai laps temalt jälle nakkuse? Ma ei tea... Tean vaid seda, et ehkki nutumaitse on kurgus, ei suudaks ma järjekordset laps-kodus-nädalat läbi teha, sest seeläbi kannataksid ka mu suhted lapsega. Lasteaeda minekust saati on ta aeg-ajalt kodus olnud ja lapse kasvatamise ja töö kombineerimine on viinud tagajärjeni, et tõstan lapse peale häält sagedamini kui tahaksin. Kuna töötan õpetajana, ehkki väikese koormusega, ei saa ma ka üle nädala haiguslehte võtta, pealegi on laps juba kolmene. Ma ei ootagi erilisi nõuandeid, tahaksin lihtsalt, et teised emad alati nii tigedalt hukka ei mõistaks vanemaid, kes natukene köhase lapse aeda viivad. Aitäh neile, kes mõistavad.
Tunnete end süüdi, kui viite nohuse või köhase lapse lasteaeda. Samas ei näe Te ka lahendusena (jälle) haiguslehele jäämist. Teie praegune ootus on, et teised vanemad mõistaksid ja ei teeks etteheiteid, kui laps natuke köhides lasteaias käib. Mõned lastaiad on üsna selgelt ka vastavad nõuded sõnastanud.
Nagu ilmselt isegi olete kogenud, selgub ka eelkirjutajate põhjal, et suhtumised ja ka soovitused on erinevad. Iga vanem teeb omad valikud ja lähtub oma võimalustest, aga ka väärtustest.
Täiesti arusaadav, et need emad, kes on vaeva näinud last terveks ravides, nii nagu teiegi, otsinud lahendusi (lapsehoidmine, töökoormuse muutmised ja muud ümberkorraldamised) on üsna häiritud ja pettunud kui selgub, et teised vanemad pole oma lapse ravimist tõsiselt võtnud ja viivad nohuse-köhasena lapsi lasteaeda ja kõik kordub otsast peale. Sama ka vanemad ise kui tõsiselt võetakse oma tervise eest hoolt kandmist, sh ka ennetamist, samuti teiste pereliikmete ja töökaaslaste võimalikku nakatamise ärahoidmist.
Ilmselt on keeruline muuta teiste suhtumist ja panna neid võtma vastutust oma valikute eest. Mida saab aga teha, on vastutada oma valikute eest.
Niisiis, olete hea ja vastutustundlik ema, kui teete parima arvestades oma võimalusi. Kui laps kipub sageli haige olema, siis ilmselt väiksem töökoormus, lapsehoidja leidmine, ka teiste pereliikmete tervise eest hoolitsemine (eriti viiruste levimise ajal), iseenda stressi vähendamine jne. need on teie võimalused. Pinged, kurnatus ja rahulolematus on juba iseenesest soodus pinnas viirustele jt haigustele. Seetõttu on vajalik ka iseenda eest hoolitseda, ema seisund omakorda mõjutab ka last jne.
Kui vahel tuleb ette, et valida saab vaid kahe halva variandi vahel, siis seegi on ju meie igapäeva reaalne elu. Tähtis on teadmine, et annate oma parima ja kõike ei saa arvestada, ära hoida ja ette näha.
Soovin Teile rõõmu ja rahuolu!
Mees köhib mul juba pikemata aega ja keeldub selles ravimisväärset probleemi nägemast - ehk sai laps temalt jälle nakkuse? Ma ei tea... Tean vaid seda, et ehkki nutumaitse on kurgus, ei suudaks ma järjekordset laps-kodus-nädalat läbi teha, sest seeläbi kannataksid ka mu suhted lapsega. Lasteaeda minekust saati on ta aeg-ajalt kodus olnud ja lapse kasvatamise ja töö kombineerimine on viinud tagajärjeni, et tõstan lapse peale häält sagedamini kui tahaksin. Kuna töötan õpetajana, ehkki väikese koormusega, ei saa ma ka üle nädala haiguslehte võtta, pealegi on laps juba kolmene. Ma ei ootagi erilisi nõuandeid, tahaksin lihtsalt, et teised emad alati nii tigedalt hukka ei mõistaks vanemaid, kes natukene köhase lapse aeda viivad. Aitäh neile, kes mõistavad.