Mind huvitab see, et millega põhjendatakse laste päevast magamist. Minu laps on 6aastane ja päeval ei maga. Üleväsinud ka õhtuti ei ole. Kasvatajaga rääkides kuulsin, et selliseid lapsi on rühmas umbes pool, kes terve lõuna voodis vähkrevad ja ka ei maga. Miks peavad lapsed lasteaias viimases rühmas siis "magama"?
Küllap oleks ka seda, miks lapsed siiski lasteaias magama peavad, kõige parem küsida oma lapse kasvatajalt. Üldiselt annab see lastele (ja nende närvikavale) võimaluse puhata ning seeläbi energiat taastada. Kirjutisest paistab, et pooled lapsed siiki magavad lõunauinaku ajal.
Olen justkui kuulnud, et on lasteaedu, kus on leitud paindlikke lahendusi ka nende laste jaoks, kes siiski ei uinu. Ei saa ju kedagi vägisi magama sundida. Neile lastele on leitud võimalus muul moel vaikselt olemiseks, et mitte teiste und segada. Loomulikult sõltuvad sellised lahendused juhatuse ja kasvatajate valmisolekust muudatusteks, samuti inimeste ja ruumide olemasolust. Ei saa ju lapsed mängida samas ruumis, kus teised magavad.
"Küsija suu pihta ei lööda," ütles vanarahvas. Kui ei küsi, ei tule uusi lahendusi. Küsides on vähemalt kaks võimalust: kas ei muutu midagi või leitakse võimalusi küsija soovidega arvestamiseks.
Kui siiski mingil põhjusel muudatusi teha ei saa, jääb Teil üle aktiivselt kuulata oma last: "Ma mõistan, et sulle ei meeldi, kui pead voodis olema, kui sa nagunii ei maga. Sa tahaksid selle asemel meelsamini.....(mida teha)." Ja siis öelda, et olete kasvatajaga rääkinud ning kahjuks ei tule selles olukorras muutusi, sest...(põhjendused, mida on öeldud). Seejärel saate olla oma lapsele toeks, püüdes koos leida ideid, kuidas ta saaks kasutada seda aega, mil ta on voodis, kuid ei maga, nii, et tal võiks olla huvitav ja ta ei segaks samal ajal teisi. (Võib - olla lubab kasvataja näiteks vaikselt voodis raamatut vaadata?) Kooli minnes on ees ootamas paljutki, mis lastele ei meeldi, kuid mida tuleb sellegipoolest aktsepteerida.