Saime tagasiside oma väikest eralasteaiast, kus meie poeg käib, et ta kipub teisi lapsi nügima ja togima, hüppama batuudil teistele selga, teisi kinni hoidma, mänguasjade pärast pahandama....
Oleme nüüd abikaasaga päris õnnetud, sest ei tea, kuidas võiks me teda kodus aidata sedasi, et ta saaks aru, et nii ei tohi teha. Ta on lasteias käinud natuke vähem kui aasta ja on praegu paari teise lapsega kõige vanem seal. Alguses oli natuke häbelik, kuigi minu meelest kohanes kiiresti, nutuga kunagi ei ole maha jäänud. Nüüd on ta täiesti kohanenud ning mõtlesime, et võibolla ka see mängib oma osa. Lisaks pakuks meile huvi, milline on 3-aastase areng, kuidas ta võiks maailma näha. Tunne on nagu oma mina areng oleks temal nüüd alles lahti läinud. Me ei kasuta kodus füüsilist karistamist, löömist, tõukamist vms. Ka püüame me igati vältida karjumist, hästi töötab poja jaoks mõtlemis nurgake. Ma ei näe kodus sellist käitumist nagu lasteaias ja olen sellest nüüd lakkamatult mõelnud. Mida teha? Kuidas aidata last?
Mõistan, et olete oma poja käitumise pärast mures ja natuke ka segaduses, sest kodus te sellist käitumist pole märganud. Sageli ongi nii, et lapsed käituvad teiste laste hulgas erinevalt kui kodus. 3 aastased on saavutanud juba piisava kehalise arengutaseme ja eriti poisid naudivad kehalisi mänge. Sageli meeldib neile maadlemine, trügimine ja nad ei tee seda mitte pahatahtlikkusest, vaid lihtsalt elavad ennast välja. Ka on poiste hulgas see "kuningas", kes on tugev ja osav. Kehaline tegevus on väga oluline ja ma loodan, et seal lasteaias on poistel võimalus ennast kehaliselt arendada - ronimispuud, jooksmise ja jõukatsumise võimalused.
Et laps on enamuse päevast lasteaias, siis saavad kasvatajad palju mõjutada laste käitumist. Soovitan kasvatajatega rääkida ja küsida neilt arvamust, et mida saaksid nemad teha ja mida nad teilt ootaksid. Kuidas siis lapsega suhelda. Vältige hinnanguid laadis: sa oled ju hea laps ja head nii ei tee või ainult pahad teevad nii. Selle asemel arutage lapsega juhtunut. Küsige lapselt, kuidas lasteaias oli, mis talle meeldis ja mis ei meeldinud. Kui on midagi juhtunud, siis öelge, et kasvataja rääkis mulle, et sa jooksid nii suure hooga teiste sekka, et A kukkus maha. Oletame, et laps vastab:"Jah, sest ma kartsin, et nad hakkavad ilma minuta mängima." Lapse vastust on vaja aktiivselt kuulata. Aktiivne kuulamine on selline suhtlemisviis, mille käigus peegeldatakse kuuldut tagasi või siis lihtsalt kuulatakse vaikselt. Sellest saab lugeda Gordoni raamatust "Tark lapsevanem". Andke mina vormis teada, mis teid murelikuks teeb ja kuulake lapse vastuseid aktiivselt, st peegeldage kuuldut tagasi ja ärge andke hinnanguid. Laske lapsel oma arvamust avaldada ja küsige, mida tema arvates tunnevad teised, kui ta neid lükkab või kinni hoiab ja mida ta võiks tulevikus teisiti teha. Püüdke koos leida erinevaid lahendusi,millega asendada senine käitumine. Edule viib tõenäoliselt pidev koostöö kasvatajatega ja edusammude ja tagasilöökide märkamine ja nendest õppimine.
