Olen olnud palju aastaid sõimes õpetajaks.Mulle teevad muret need väikesed mudilased ,kes on aasta ringselt lasteaias ja nende vanemad leiavad,et laps ei vajagi mingit puhkust.Tihti on nii, et nad ise puhkavad aga laps on ikka lasteaias.Enne puhkust,on õpetajad ise väga väsinud pikast aastast ja lapsed sammuti.Lastest on kahju,kuid rääkimine vanemale ei mõju ,et ka laps vajab puhkust.Mida teie sellest arvate?
Aili, saan aru teie murest väikeste laste pärast, kuid arvan, et teie (meie) võimalused olukorda muuta on tagasihoidlikud. Muidugi vajab väike inimene puhkust nagu iga suurgi. Küllap vanemad ei pea seda lastesõimes käimist tööks ja raskuseks- laps ju ainult mängib ja sööb- magab seal. Lapsevanemad ei arva, et teiste lastega suhtlemine ja lärm on väsitavad nii noorele ja arenemisalguses olevale närvisüsteemile. Võib olla võiks lapsevanematele rääkida ka väga kasulikust "meie" ajast. See on aeg kui saame olla lapsega koos ja tema jaoks. See on aeg, mis kõige enam seob hingeliselt last ja vanemat ja annab tulevikuks kindla aluse, et laps suhtub vanemasse armastuse ja lugupidamisega. Selline suhe on tugev ja sellel on lapsele positiivne mõju. Sellises suhtes kasvanud lapsed võtavad enam omaks vanemate väärtushinnangud ja neid on kergem suunata positiivse arengu teele. Kui suhe on nõrk ja puudub tihe side vanema ja lapse vahel, siis lapsed tihti teisemeeas kaugenevad niivõrd vanematest, et satuvad teiste mõjurite (kambad) meelevalda ja kaob vanemate mõju lapsele. Võib olla aitab sellise info jagamine vanematele väärtustada ühist aega koos lapsega ja nad võtavad lapse oma puhkuse ajaks sõimest ära.
Aili, soovin teile jätkuvalt jõudu tegelda nii laste kui ka vanematega. Rääkige neile ikka seda juttu, et laps vajab puhkust ja kui üks vanemgi muudab oma suhtumist, siis ka see on edu. Jõudu teile!
