Poeg käib II klassis. Igasugune huvi kooli vastu on kadunud. Rõõmsameelsest lapsest, kes läks suure õhinaga kooli, on saanud närviline koolivihkaja. Laps ütleb, et kõik klassikaaslased, peale ühe, kiusavad ja nimetavad teda paksuks. Kusjuures, poiss ei ole tegelikult paks, on selline suurt kasvu ja pehmeke, ehkki käib 3 x nädalas ujumistrennis. Kuidas käituda, laps on hakanud juba kasutama väljendeid "tahan, et mind olemas ei oleks" jne. Olen tõsises mures. Mida teha? Kas rääkida klassijuhatajaga? Teiste vanematega?
Julgustan Teid igati arutama probleemi klassijuhatajaga. Enne klassijuhatajaga rääkimist võiks täpsustada noormehega vestluses: millistest olukordades täpsemalt kiusamine aset leiab, kuidas kiusatakse (füüsiline, verbaalne), kuidas tema nendes situatsioonides käitub. II klassis on tavaliselt õpetaja mõjuvõim ja autoriteet lastele väga kordaminev (vanemates klassides joondutakse juba rohkem klassisisestest arvamusliidritest). Seega klassijuhataja teadlik ja oskuslik sekkumine kiusamisse võib omada vägagi positiivset efekti.