Minu nüüd juba kolmene tüdruk hakkas detsembrist uuesti lasteaias käima. Esimene nädal oli kõik korras. Aga nüüd õhtuti lasteaeda järgi minnes räägib, et emme, homme ma ei taha lasteaeda minna. Esimestel päevadel ei pannud seda eriti tähele, mõtlesin, et lihtsalt kolmeaastase trots ja et tahab lihtsalt emme ja väiksema õega kodus mängida. Aga siis hakkasin märkama, et see kojujäämise jutt tuli ainult neil päevadel kui kasvatajaks oli üks kahest kasvatajast. Teise kasvatajaga ta seda juttu ei rääkinud. Ja nüüd kahel viimasel päeval oli juba asi nii hull, et kui issi tibu hommikul lasteaeda viis ja pisike kasvatajat (kes talle ei meeldi) nägi, hakkas ta ohjeldamatult nutma ja ei tahtnud enam issi kaelast lahti lasta. Muidu jäi ta alti väga hea meelega lasteaeda. Isegi ujumise tunnid ei paku talle enam mingit mõnu kui see teatud kasvataja on tööl. Ma tõesti ei tea, mida teha? Olen püüdnud pma lapsega rääkida ja välja selgitada, miks talle see kasvataja ei meeldi, aga ta ei oska seda selgitada. Ütleb ainult, et riidleb. Aga samamoodi tuleb ju riidlemist ja keelamist ka kodus ette. Nii kahju on teda hommikul riidesse panna ja loota, et oleks ometi täna see teine kasvataja. Mõte oli korra ka selle kasvatajaga rääkida, aga siis jälle leidsin, et mis mõttega kui ma ei tea ju, milles on tegelik probleem. Ja kui kasvataja kasutabki oma võimu nö. liiga palju siis paljas rääkimine ju sellisel puhul ei aita. JA tagajärg võib olla oodatust halvem (hakkab last tagakiusama vms.) Pea on tühi otsas, muidu nii rõõmus kolmeaastane on ülepäeviti kodus jonni täis ja kiusab pisemat õde ning ei te kuidas oma tundeid ohjes hoida.
Kindlasti on vanemana väga kahju viia laps tõrkuvana lasteaeda ja jätta teda sinna nutvana. Hea on teada seda, et see pole alati nii ja olete tähele pannud, et lapse vastuseis on seotud ilmselt ühe kasvatajaga. See on juba piisavalt konkreetne vastus väikelapselt, kui ta väljendab, et kardab riidlemist. Teile näib, et see pole justkui piisav põhjus lapse vastumeelsusele, kuna kodus ka esineb riidlemist. Küllap ema-isa on turvalised ja hoolivad ning võimalik, et laps ka mõistab paremini, mille eest pahandada saab. Lasteaias on omad reeglid, igal kasvatajal omad arusaamad, omad kasvatus- ja reageerimisviisid, mis ei pruugi olla lapsele kindlustunnet pakkuvad, vaid segadust tekitavad ja hirmutavad. Mõnele lapsele piisab liialt valjust häälest või kurjast hääletoonist, et tunda end ohustatuna.
Mõju lapsele on aga tõesti olnud juba piisavalt negatiivne, kui jonni ja kiuslikku meelt ka kodus nüüd rohkem.
Olete mõelnud rääkida oma murest kasvatajaga ning seejuures pelgate asja hullemaks teha ja täpselt ei teagi, milles probleem. Üle päeva lasteaias käimist võib ju kaaluda siis, kui tõesti muu ei aita. Et luua selgust, mis siis tegelikult seal lasteaias teie lapsega juhtub, tasub ikkagi oma mure jutuks võtta. Lootust jõuda kasvataja poolsele mõistmisele ja heatahtlikkusele iga lastega arvestamisele on siis, kui alustate juttu sellest, et olete mures ja soovite, et laps käiks rõõmsa meelega lasteaias iga päev ning soovite teada, mida kasvataja ise on tähele pannud. Kui jutuajamine toimub ilma süüdistusteta, hinnanguteta kasvataja aadressil, vaid vastastikku info jagamisena, siis on lootust, et mõistate teineteist. Samuti mõjuks objektiivsena, kui vestlete mõlema kasvatajaga.
Kõneks võetavad teemad võiksid olla ka näiteks, kuidas lasteaia hommikud mööduvad, kuidas teie laps lasteaias end tunneb ja kuidas käitub, kellega ja mida eelistab mängida, kuidas käitub, kui ema-isa on lahkunud ja ta koju igatseb ning seejuures tunda huvi, mida kasvatajad siis teevad, samuti kuidas käituvad kui lapsed tülitsevad või kui toit ei maitse, uni ei tule, mida keelavad, mida lubavad ning kuidas piire seavad ning kuidas kohtlevad neid, kes vastuvõetamatult käituvad jne. jne.
Kui siis lisate oma tähelepanekud ja ka mure, et laps mõnel päeval jääb nutuga lasteaed. See mida ja kuidas kasvatajad lastest ja teie lapsest räägivad, saate kindlasti mõtteainet.
Kui selgub, et lasteaias toimub siiski, midagi, mis teie arusaamadega kokku ei lähe, siis on sobiv neid väljendada.
Kui siiski ka peale seda, on teie jaoks lapse heaolu on ohus, ei pea te olukorraga leppima. Võtke see teema üles näiteks lasteaia juhatajaga, uurige ka teiste vanemate tähelepanekuid.
Lapse rõõmus meel ja heaolu on väga oluline tema arenguks, selle nimel tasub vaeva näha.
Häid õnnestumisi ja rõõmsat meelt!
