Mul on 6 aastane tütar (eile täitus tal kuues eluaasta), praegu on ta lasteaias oma rühmas üks nooremaid ja ka kasvult on teistest veidi väiksem. Samas saab ta kõigega edukalt hakkama: on vaimselt ja füüsiliselt rühmakaaslastega samal tasemel.
Ma ise olen samuti novembri lõpus sündinud. Jäin rühmakaaslastest maha ja läksin hiljem kooli, see jättis mulle kogu kooliajaks tunde, et ma olen teistest kehvem.
Nüüd olen emana selle probleemi ees: millal siis oleks õigem laps kooli panna?
Kõik tuttavad manitsevad, et ma hiljem paneksin ja lapsele pikema lapsepõlve kingiksin. Olen selle arvamusega pooleldi nõus, aga...
...kui mõtlen sellele, et tütar jääb maha oma headest sõpradest. Võib-olla tekib temalgi samu tundeid kui minul endal kunagi olid.
Ta tahab ise kooli minna, kasvatajadki on öelnud, et ta võiks kooli minna küll (arvestades tema tublidust).
Kõige suurem hirm on mul (loodetavasti asjatu): kardan, et kui ta jääb veel aastaks lasteaeda, siis on õppeprogramm tema jaoks liiga lihtne ja tal võib jääda mulje, et ta on teistest targem ning pingutada pole vaja. See mõte võib teda kooliski saatma jääda...
Tere!
Probleeme lapse koolivalmidusega on läbi aegade kogu aeg olnud. Arvamusi on erinevaid.
Millised on lapse koolivalmiduse näitajad?
Olulised on lapse emotsionaalsed iseärasused. Määrav ei ole mitte üksnes see, kui hästi laps fakte tunneb või kui hästi ta loeb. On terve rida teisi olulisi lapse arengu näitajaid.
Koolis edasijõudmise edukuse määrajaks saab lapse tunne, et kõik mis ma ette võtan, tõenäoliselt ka õnnestub ning, et täiskasvanud on abivalmid. Seega lapse enesekindlus ja adekvaatne enesehinnang on olulised.
Oluline on ka uudishimu. Tunne, et teadmiste saamine asjade kohta on tore ja pakub rõõmu.
Enesekontrolli võime: kontrollida oma keha impulsse ja käitumist. Impulsi talitsemine on tähtis psühholoogiline oskus, see on kogu emotsionaalse enesekontrolli alus.
Võime oma impulsse edasi lükata on aluseks paljudele ettevõtmistele.
Kas laps on suuteline liituma teistega, tundes, et teised mõistavad teda ja tema ise ka mõistab teisi?
Kas laps suudab teistega suuliselt vahetada mõtteid, tundeid ja ideid?
Kas laps on koostöövalmis? See tähendab, kas ta suudab oma vajaduste kõrval ka teiste rühmas osalejate vajadustega arvestada.
Kas laps on suuteline oma tegevust planeerima? On ju õpitegevus eelkõige oma tegevuse mõtestatud planeerimine.
Need on olulisemad valmidused kooliminekuks.
Praegu on alles november. Lapse areng võib olla ettearvamatu ja hüppeline. Jälgige oma lapse tegevusi ja käitumist. Infot lapse toimetuleku kohta saate kindlasti ka lapse kasvatajalt.
On aga ütlemata tore, et Te olete juba praegu selle probleemiga tegelema hakanud.
