Minu vanem poiss on 6 aastane ja kolisime alles tartusse. Peale tema veel 3 a kaksikud ja aastane pesamuna. Suhtkoht tõenäoline on, et lasteaeda suurem poiss enam ei jõua. On ju nende lasteaia kohtadega nagu on. Tähed oleme selgeks õppinud ja lugeminegi hakkab tasapidi sujuma. Numbreid tunneb ja mingi imevalemiga (ka minule suureks üllatuseks) on õppinud paarikümne piires korrutama. Seda ma tegelikult talle õpetanud ei ole. Üldse väga õpihimuline poiss. Väljas teiste lastega seltsib hästi, eriti tüdrukutega, sest nemad ei kakle ja nendega saab mängida huvitavamaid mänge (nagu ta ise ütleb). Üldse on ta väga viisakas ja heasüdamlik laps (paljud täiskasvanud kiidavad meie lastetuba ). Kuid kas ei tule edaspidi koolis (elus) see talle kahjuks. Ega ta väga oma õiguste eest seista ei julge, pigem annab järele. Ei saa öelda et see ainult kasvatusest on, sest kaksikud on hoopis teistlaadi poisinaasklid. Maailm on üsna karm ja enda eest tuleb seista! Kindlasti on ka teisi lapsevanemaid, kes on pidanud oma võsukese otse kodust kooli saatma. Ehk Jagate oma kogemusi. Kahjuks olen oma sõpruskonnas esimene kelle lapsed selles eas (enamikel neid veel polegi) ja nõu pole küsida kelleltki.
Kallis, Eve! Mõistan, et teie mure tuleneb sellest, et arvate, et headel lastel pole selles nn koledas maailmas kerge elada. Arvan siiski, et rahulik laps ei ole nõrk vaid tugev ja ta saab ka " koledas" maailmas hakkama. Ja rahulikud lapsed kasvavad tõenäoliselt koduses turvalises keskkonnas. Seega pole katki midagi, et laps läheb kodust otse kooli. Ka mina olin selline laps (küll palju palju aastaid tagasi), kuid kohanemisega mul raskusi polnud. Kirjutate, et laps on kiire õppija. Ka sotsiaalsed oskused on õpitavad. Andke lapsele võimalusi eakaaslastega suhelda ja mängida, et ta saaks oma suhtlemisoskusi harjutada. Eelkool on kindlasti tore ja vajalik ja seda võiks külastada, kui koolis ikka selline asi on. Lisaksin veel seda, et teie emana püüdke last julgustada ja usaldage teda ja tema võimet maailmas hakkama saada. Ta tõenäoliselt üllatab teid veel muuski osa kui arvutamises. Kui te aga väga muretsete, siis jõuab teie ebakindlus ja mure ka lapseni ja ta hakkab seda maailma kartma, "sest ema kardab nii väga". Soovin teile optimistlikku suhtumist ja probleeme hakake lahendama siis, kui need on käes. Seni aga nautige oma poja häid külgi ja toetage teda oma usaldusega.
). Kuid kas ei tule edaspidi koolis (elus) see talle kahjuks. Ega ta väga oma õiguste eest seista ei julge, pigem annab järele. Ei saa öelda et see ainult kasvatusest on, sest kaksikud on hoopis teistlaadi poisinaasklid. Maailm on üsna karm ja enda eest tuleb seista! Kindlasti on ka teisi lapsevanemaid, kes on pidanud oma võsukese otse kodust kooli saatma. Ehk Jagate oma kogemusi. Kahjuks olen oma sõpruskonnas esimene kelle lapsed selles eas (enamikel neid veel polegi) ja nõu pole küsida kelleltki.